Konservatiivne kolumnist James Bascom kirjutab, et radikaalne roheliikumine on pidanud aastaid sõda kaasaegse põllumajanduse vastu, väites, et põllumajanduspraktikad on "jätkusuutmatud" ning võideldes väetiste, pestitsiidide ja tehnoloogia kasutamise vastu, mis hävitaks tohutud edusammud produktiivsuse ja tõhususe osas, mis on viimase sajandi jooksul saavutatud.
Viimaste kuude vältel on tuhanded Hollandi talunikud tõkestanud kiirteid ja korraldanud meeleavaldusi. Sajad neist on arreteeritud ning ühte isegi tulistati politseiniku poolt. Hollandi talunikud on protesteerinud tänavatel vahelduva eduga alates 2019. aastast.
Miks on talunikud aga nii nördinud? Nad võitlevad ei millegi vähema eest kui kaasaegse põllumajanduse kui sellise ellujäämise eest. "Jätkusuutlikkuse" ja "reostusega" võitlemise nimel üritavad niinimetatud roheaktivistid teha põllumajandusega sama, mida nad on teinud elektrivõrguga ning nafta- ja gaasitööstusega. Sügavalt küsitavate keskkonnaeesmärkide saavutamise nimel tahavad roheaktivistid hävitada talude võimekust toota kõrge kvaliteediga, rikkalikku, puhast ja odavat toitu.
Kuigi Hollandi rahvastik on 17 miljonit, mida on ainult natukene rohkem kui USA Marylandi osariigil, on Holland Ühendriikide järel maailma teiseks suurim põllumajandussaaduste eksportija. Hollandi talud toodavad tohutul hulgal veiseliha, sealiha, piimatooteid ning paljusid teisi põllumajandussaadusi, mida müüakse kõikjal üle Euroopa ja maailma.
Hollandlased suudavad toota nii palju toitu nii väikeses riigis tänu sellele, et rakendavad tehnoloogiat oma põllumajandusmeetoditele. Hollandi talud on ehk maailma kõige arenenumad. Tänu viimasele tehnoloogiale on Hollandi toit mitte ainult rikkalik, vaid ka odav, tõhus ja puhas, ilma kvaliteeti ohverdamata.
Roherünnaku ohud põllumajanduse vastu
Roheaktivistid väidavad, et selline põllumajandus tekitab liiga palju saastet, mistõttu tuleb seda drastiliselt vähendada. Euroopa Liidu ja roherühmituste käsul rakendab Hollandi valitsus plaani vähendada lämmastikoksiidi ja ammoniaagi saastet 50 protsenti aastaks 2030. Kui see täide viiakse, siis selline drakooniline plaan sunniks Hollandi talunikke vähendama oma karjasid ühe kolmandiku võrra ning vähendama oma väetisekasutust. Paljud talud oleksid sunnitud oma tegevuse lõpetama ning toidu hind kahtlemata tõuseks.
Radikaalne roheliikumine on pidanud aastaid sõda kaasaegse põllumajanduse vastu. Väites, et põllumajanduspraktikad on "jätkusuutmatud", soovib see liikumine lõpetada väetiste, pestitsiidide ja tehnoloogia kasutamise, mis hävitaks aga tohutud edusammud produktiivsuse ja tõhususe osas, mis on viimase sajandi jooksul saavutatud.
Kui keegi kahtleb nendes radikaalsetes rohe-eesmärkides, siis piisab vaadata vaid seda, mis Sri Lankal juhtus. Riigi majandus kukkus kokku, mille tulemuseks olid toidupuudused ja massiline töötus. Selle kollapsi üks peamisi põhjuseid (kuigi mitte ainus põhjus) oli endise presidendi Gotabaya Rajapaksa radikaalsed rohepoliitikad. 2021. aasta aprillis keelas ta ära keemiliste väetiste impordi, mida kasutati 90 protsendis riigi taludes ning sundis talunikke pöörduma tagasi "orgaaniliste" meetodite juurde.
Tagajärjed olid kiired. Üks kolmandik Sri Lanka taludest jäi soiku ning 85 protsenti talunikest kandsid viljasaagi kadu. Riisitoodang langes 20 protsenti, samas kui selle hind kerkis 50 protsenti. Sri Lanka oli sunnitud importima riisi turult, kus ta oli eelnevalt olnud isemajandav. Tee tootmine, mis oli Sri Lanka jaoks majanduslikult väga kasumlik, langes 18 protsenti, samas kui inflatsioon tõusis taevasse, toit muutus napiks ning paljud väiketalunikud laostusid.
Sri Lanka kollaps ei takistanud roheaktiviste üritamast läbi suruda sarnaseid meetmeid Läänes. Nad nõuavad, et Hollandi talunikud vähendaksid drastiliselt lämmastikoksiidi ja ammoniaagi saastet või lõpetaksid tegevuse. Nii lämmastikoksiidi kui ka ammoniaagi eritus on talupidamise vältimatu kõrvalefekt, esimene tuleneb väetistest ja teine loomasõnnikust. Samas saab mõlemaid tehnoloogia abil oluliselt vähendada.
Alates 1960ndatest on hollandlased oma saagikust kahekordistanud, kasutades samas koguses väetist. Alates 1990. aastast on hollandlased samuti suutnud tootlikkust suurendada, samas vähendades lämmastikoksiidi ja ammoniaagi saastet koguni vapustavat 70 protsenti.
Mõnedes maailma osades on see saaste tõsine probleem. See on eriti hull vaestes, vähearenenud riikides nagu Hiina ja India. Teadlased kasutavad mõõdikut nimega lämmastiku kasutuse tõhusus (NUE), et mõõta kui palju põllukultuuri väetist uhatakse veeteedesse. Euroopas ja Põhja-Ameerikas on NUE suurenenud peaaegu 70 protsendini. Hiinas on see langenud aga 65 protsendilt 20 protsendini.
Tänu tehnoloogiale suudavad talunikud toota rohkem toitu väiksemal maa-alal, vähema väetise, vee, kütuse ja pestitsiidide abil kui kunagi varem. Hollandi talud on ühed kõige puhtamad ja tõhusamad maailmas. Selle asemel, et olla halvakspanu objektiks, peaks Hollandi põllumajandus olema eeskujuks ülejäänud maailma jaoks. Toidueksport toob samuti Hollandile iga-aastaselt 100 miljardit dollarit tulu, mis moodustab suure osa riigi jõukusest.
Kui roheaktivistid hooliksid päriselt keskkonnast ja inimkonna õitsengust, siis nad üritaksid asendada raiskavaid ja räpaseid praktikaid vaestes riikides tehnoloogiaga rikastest riikidest. Kuid rohesõjal põllumajanduse vastu on vähe pistmist saastamisega ja keskkonnaga. Pigem soovivad radikaalsed rohelised hävitada eraomandit, drastiliselt suurendada valitsuse plaanimajandust ning taandarendada Lääne majandusi pelgalt äraelamise tasemele. Roheaktivistid tahavad vähendada põllumajandust täpselt sama palju nagu nad tahavad vähendada inimpopulatsiooni, milles nad näevad ohtu planeedile.
Uus rohediil
Üks parimaid näiteid sellest sõjast põllumajanduse vastu on uus rohediil. Radikaalsed vasakpoolsed algatasid selle 2019. aastal keskkonna päästmise ettekäändel. Üks keskseid punkte oli põllumajanduse drastiline vähendamine ning selle asendamine "jätkusuutliku" talupidamisega, mis toodab null heitmeid või nii vähe kui "tehniliselt võimalik".
Kuid uuel rohediilil on vähe pistmist tegeliku saastega ning kõik pistmist sotsialismiga. Isegi rahvasaadiku Alexandria Ocasio-Cortezi endine personaliülem Saikat Chakrabarti tunnistas seda: "Kas te mõtlete sellest kui kliimaküsimusest? Kuna me tegelikult mõtleme sellest kui küsimusest, kuidas muuta kogu majandust."
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on selle põllumajandusliku taandarendamise esirinnas. ÜRO inimasustuste konverents Habitat I (Elukeskkond I) kutsub üles keelama eraomandisse kuuluvat maad, kuna see aitab kaasa "sotsiaalsele ebaõiglusele… mistõttu on maa avalik haldamine möödapääsmatu". ÜRO säästva arengu eesmärgid, mida tuntakse ka Agenda 2030 nime all, kutsuvad üles majandust täielikult ümberstruktureerima, sealhulgas ka põllumajandust. Seal on kirjas, et tuleb teostada "fundamentaalseid muutusi selle osas kuidas meie ühiskonnad toodavad ja tarbivad kaupu ja teenuseid". Üheks viisiks on lõpetada "lämmastikväetise liigne kasutamine", mis olevat nende sõnul väidetavalt "üks veereostuse ja kasvuhoonegaaside peamiseid põhjustajaid".
Maailma Majandusfoorum (WEF) on algatanud "toidualase tegevuse liidu" (Food Action Alliance), et propageerida ÜRO säästva arengu eesmärke. Eelmisel septembril avaldasid nad raporti, kus oli ära toodud nende "juhtimisagenda mitmete huvigruppide koostööks toidusüsteemide muutmiseks".
Need programmid ei ole mitte ainult dokumendid ja tippkohtumised, vaid neil on ka tagajärjed päris maailmas. ÜRO säästva arengu eesmärgid inspireerisid otseselt ka katastroofilist roheeksperimenti Sri Lankal. Neid eesmärke mainis selgesõnaliselt ka nüüdseks pagendatud Sri Lanka president Gotabaya Rajapaksa, et õigustada lämmastikupõhiste väetiste keelustamist.
Mis puutub Hollandisse, siis rohelised revolutsionäärid kasutavad seda testkaasusena. Kui neil õnnestub hävitada Hollandi põllumajandus, siis levib sõda talupidamise vastu teistesse lääneriikides ja üle maailma. Tõepoolest, Kanada just andis teada sarnasest plaanist vähendada lämmastikuheitmeid 30 protsendi võrra, provotseerides vastulöögi Kanada talunike poolt. Suurbritannia, Iirimaa ja teised Euroopa riigid kavandavad sarnaseid sunnitud heitmete vähendusi.
Kuid üldpopulatsiooni seas on tekkinud selle türannia vastu suur reaktsioon. Küsitlused näitavad, et peaminister Mark Rutte erakond kaotaks 13 oma 34st kohast parlamendis ning tema koalitsioonipartner, rohepartei D66, kaotaks 11 oma 24st kohast.
Cultuur onder Vuur (Kultuur rünnaku all) – Ameerika Traditsiooni, Perekonna ja Eraomandi (TFP) kaitseühingu sõsarorganisatsioon – on kogunud selle plaani vastu 77 000 allkirja, mis esitati Hollandi loodus- ja lämmastikupoliitika ministrile Christianne van der Walile.
Ameeriklased ja hea tahtega inimesed peaksid jälgima seda, mis Hollandis toimub, sest põllumajanduse vastane rohesõda tuleb ka sinu kohalikku tallu.
Artikli autor James Bascom on vasturevolutsioonilise liikumise Traditsioon, Perekond ja Eraomand (TFP) liige. Artikkel ilmus esmalt veebiväljaandes American Thinker. Tõlkis Martin Vaher.