Olukorraga tuttavad isikud Fordi autotehastes ennustavad, et legendaarne Ameerika autotootja hakkab peagi vallandama töölisi, kelle töötasusid ei ole võimalik enam maksta seoses suurte investeeringutega elektrisõidukite tootmisesse.
Nagu tänaseks on selgunud, on sisepõlemismootoritega autode tootmiselt üleminek elektriajamiga masinatele osutunud sedavõrd kulukaks, et Ford ei ole enam võimeline maksma palka oma kõrgelt kvalifitseeritud, pika tööstaažiga kaadrile, kes on aastakümneid olnud tegevad Fordi mudelite välja töötamises.
Ford andis juba käesoleva aasta alguses teada, et kavatseb koondada 3000 töölist oma Põhja-Ameerika tehastes, ent nagu tänaseks selgub, ei piirdu vallandamised toona välja kuulutatuga, kuna ettevõtte kulud elektrimasinate tootmisele üleminekul on osutunud suuremaks kui alguses võis karta.
Tegemist ei ole tööstuspoliitilise valikuga, mida Ford teeb vabatahtlikult. Nimelt nõuab Bideni administratsioon, et kõik USA autotootjad vähendaksid oma toodetud autode koondheite kogust poole võrra ajavahemikus 2026–2032. Föderaalvalitsuse määrus ei jäta Fordile ega teistele USA autotootjatele muud valikut, kui pühenduda drastiliste koondamiste hinnaga oma toodangu sundelektrifitseerimisele.
Steven Millroy on autotööstuse jurist, kes on hästi kursis energeetika ja keskkonna küsimustega. Millroy ütles väljaandele National Review, et põhjus miks Ford on asunud massiliselt töölisi koondama, tuleneb sellest, et ettevõte kaotab tohutus koguses raha iga müüdava elektriauto pealt. 2022. aastal kaotas Ford 34 000 USD iga elektriauto pealt, mis müügisalongist väljus. Sellest tulenevalt ei ole masskoondamised ka üllatuslikud.
"Keskvalitsuse diktaatidele tuginev tööstuspoliitika on ette määratud läbi kukkuma… eriti juhul kui tegemist on tootega, mida tarbija ei soovi ning mille käsumeetodil tootmiseks puudub tegelikkuses igasugune vajadus," lausus Milroy.
Lühidalt kokku võetuna on Bideni administratsioon asetanud USA autotööstuse õlgadele kohustuse, mida on majanduslikult võimatu täide viia ilma erakordsete kärbeteta tööjõus – eriti pidades silmas ülemineku pealesunnitult kaelamurdvat kiirust. Kõike seda arvesse võttes ei saa unustada ka elektriautode ekstreemselt kõrget hinda mitte üksnes majanduslikus, vaid ka ökoloogilises mõttes.
Elektriautode tootmises tootmissisenditena kasutatavate haruldaste muldmetallide kaevandamise ökoloogiline ning rahvatervislik mõju on teadupärast ekstreemne, ent jääb valdavalt arengumaade kanda, kes peavad leppima oma looduskeskkonna ja rahvatervise hävinemisega rikaste riikide roheutoopia elluviimise nimel.
Ford prognoosib elektriautode tootmisele üleminekust tingitud kahjumiks 2023. aastal 3 miljardit dollarit. Kahjumitel ei paista aga niipea lõppu tulevat, kuna Fordi juhatuse esimehe Jim Farley sõnul ei saavuta elektriautod sisepõlemismootoritega autodega sama hinnataset tõenäoliselt isegi 2030. aastaks. Teisisõnu, elektriautode müümine alla tootmise omahinna ning sellega seonduvad kahjumid jätkuvad veel aastaid.
Rohepöörde läbiviimise kulu ei ole USA autotööstuses üksnes Fordi kanda. Käesoleva aasta aprillis teatas Ühendriikide suurim autotootja General Motors, et koondab samuti 5000 töölist ning analoogsed protsessid on käimas ka Chrysleris.
Toimetas Adrian Bachmann