USA tuntud libertaarne poliitik ja ühiskonnategelane Ron Paul leiab, et tänased sotsiaalmeedia "suurpuhastused" kujutavad endast nomenklatuuri poolt senini ainult välismaal kasutatud "Suure Tehno" tööriistade käikulaskmist Ameerika Ühendriikide enda rahva vastu.
Eelmisel nädalal sotsiaalmeedias läbi viidud suurpuhastused – alustades president [Donald] Trumpi alatiseks eemaldamisega Twitterist ja teistest kanalitest – oli šokeeriv ja õõvastav, eriti nende jaoks meie seast, kes peavad kalliks sõnavabadust ja ideede vaba konkurentsi.
Suur hulk avaliku arvamuse vaigistamiseks toodud õigustustustest ei kannata mitte mingisugust kriitikat ja protsess, millega arvamuste lämmatamine läbi viidi, oli kõike muud kui läbipaistev. Mitte kuskil president Trumpi kahes "häirivas" säutsus ei leidu, näiteks, avalikku või varjatut üleskutset vägivallale. Tegemist on klassikalise näitega kuidas inimest esmalt karistatakse ja hiljem alles peetakse kohut.
Paljud ameeriklased vaatavad nimetatud rünnakut sotsiaalmeediakontode vastu kui liberaalide või demokraatide sõda konservatiivide ja vabariiklastega, kuid nad pole probleemist päris täpselt aru saanud.
Virtuaalsel avalikul agoraal arvamuste piiramine ei ole vandenõu konservatiivide vastu. Nagu Glenn Greenwaldi sugused progressistid osutavad, on tegemist tõsisema rünnakuga kõigi arvamuste vastu, mis kas või pisutki kalduvad kõrvale peavoolu eliidi, mis koosneb nii demokraatidest kui vabariiklastest, poolt seatud parameetritest.
Jah, osaliselt on tegemist katsega kustutada Trumpi liikumine ajaloo lehekülgedelt, kuid samuti soovitakse vaigistada igasugune kriitika, tulgu see kas progressistide või sõjavastaste leerist, saabuva [Joe] Bideni aja poliitilise konsensuse suunal.
Vaadake kasvõi Bideni valitsuses ametisse asuvaid "eksperte", kes on samad läbikukkunud neokonservatiividest sekkumisspetsialistid, kes andsid meile iganädalased tapanimekirjad, lõputud meretagused droonirünnakud ja riigipöördekatsed ning isegi USA valitsuse oma riigi kodanike tapmise välismaal. Progressistid, kes pole rahul sellise "tagasi tulevikku" välispoliitikaga, näevad, kuidas nendegi hääli hakatakse vaigistama.
Need, kes jätkuvalt väidavad, et sotsiaalmeedia ettevõtted on puhtalt eraäri, mida USA valitsuse huvid ei mõjuta, eiravad reaalsust. Korporatiivses "eraomandis" olevate USA sotsiaalmeediaettevõtete tööriistade Ameerika Ühendriikide valitsuse välispoliitiliste eesmärkide huvides kasutamisel on pikk ajalugu ja selle juured on sügaval [Barack] Obama/Bideni aja hüper-interventsionismis.
"Suur Tehno" asus juba ammu koostööle Obama/Bideni/[Hillary] Clintoni Riigidepartemanguga, võimaldades kasutada oma vahendeid USA "pehme jõu" kehtestamiseks välismaal. Kas tegemist on jätkuvate katsetega muuta Iraani režiimi, 2009. aasta Honduurase riigipööramise, katastroofi mõõtu USA juhitud Ukraina võimuvahetuse, "Araabia kevade", Süüria ja Liibüa hävitamise, või paljude teiste sarnaste näidetega, on USA tehnoloogiaettevõtted rõõmsal meelel asunud koostööle Riigidepartemangu ning USA luureametitega, varustades viimaseid vahenditega, mis võimestavad neid, keda USA tahab võimule upitada, vaigistades samal ajal neid, keda ei pooldata.
Lühidalt kirjeldades on USA valitsuse juhtfiguurid teinud aastaid välismaal koostööd "Suure Tehnoga" otsustades, kellel on õigus midagi rääkida ja kelle peab vaigistama. Tänaseks on juhtunud see, et selline "pehme jõu" Washingtoni kõva jõu huvides rakendamine on tulnud ameerika inimeste kallale.
Kas me saame selle vastu midagi teha? Isegi sõnavabadust kaitsvad alternatiivsed sotsiaalmeediaplatvormid on Suure Tehno/valitsuse Leviaatani rünnaku all.
Me peame võtma õppust nõukogude türannia aja dissidentidelt. Neil ei olnud internetti. Neil ei olnud sotsiaalmeediat. Neil ei olnud võimalust käia läbi tuhandete-miljonite sarnaselt mõtlevate vabaduse kaitsjatega. Kuid ometigi jätkasid nad uskumatu loomingulisega uskumatute raskuste kiuste oma ideede levitamist. Mitte ükski armee – isegi Suure Riigiga koostööd tegev Suur Tehno – ei suuda peatada ideid, mille aeg on käes. Selliseks ideeks on vabadus. Me peame kindlameelselt ja loominguliselt jätkama oma tegevust.
Tõlkis Karol Kallas