Parempoolsetel Rootsi Demokraatidel on käeulatuses võimalus, et parteist saab riigi suurim poliitiline jõud. Populaarsuse kasvu taga on viies linnas, kus partei käes on poliitiline võim, korraldatud poliitebakorrektsed ettevõtmised.
Eelmisel nädalal antud intervjuus arvas Rootsi Demokraatide (SD) juht, karismaatiline Jimmie Åkesson, et järsu populaarsuse tõusu taga on nõndanimetatud "Sölvesborgi efekt". Sölvesborg on Lõuna-Rootsis asuv Åkessoni idülliline kodulinn, kus linnapeaks on tema elukaaslane Louise Erixon, vahendab The Telegraph.
"Sölvesborgi efekt on olemas," rääkis SD juht ajalehele Aftonbladet. "Inimesed näevad, mida me teeme, kui meile antakse võimalus valitseda ja neile meeldib see."
Sölvesborgis on partei lõpetanud kord aastas vikerkaarelippude lehvitamise, millega elati kaasa Stockholmi omasooiharate ja teiste seksuaalvähemuste festivalile. Kavas on lõpetada linna raha eest provokatiivsete avalikult eksponeeritavate kunstiteoste soetamine. Lastel on keelatud kanda islami pearätte.
Kuigi tegemist on sümboolsete tegudega, on Rootsi üleriigilises ajakirjanduses sellised teod saanud suure tähelepanu osaliseks ja omasooiharate õiguste eest võitlevad grupid kavatsevad järgmise aasta mais linnas korraldada esimese omasooiharate marsi.
Moderna Museeti, Stockholmis asuva riigi suurima moodsa kunsti muuseumi, juhi Gitte Ørskou võrdleb Rootsi Demokraatide kunstipoliitikat 1930. aastate Saksamaa natsionaalsotsialistide omaga, "kus selline kunst, mida valitsev poliitiline nomenklatuur heaks ei kiitnud, kuulutati "väärastunuks".
Sölvesborgi kultuuriosakonna juhataja Sofia Lenninger vallandati peatselt peale seda, kui ta rääkis ajakirjandusele oma vastuseisust uuele kunstipoliitikale.
"Minu arust teevad sellised algatused asja igavaks," väitis ta. "Mis on asja mõte, kui sa pead olema teadlik sellest, et sa oled kunstiga tegeledes provokatiivne?"
Linnapea Erixon on aga vastuolusid kiitnud.
"Väga suur lõhe on asjade vahel, mida laiem avalikkus peab ilusaks ja huvitavaks ning mida pisike kultuurieliit peab vaimustavaks," rääkis Erixon Rootsi Raadiole.
Lundi Ülikooli vanemlektori Anders Sannerstedti sõnul ei ole see juhus, mis Sölvesborgis tänu Rootsi Demokraatide poliitikale on toimumas. "Ma arvan, et sellise käitumise taga on suurem, kogu riiki hõlmav strateegia."
SD poliitika toimib. Ipsose ja Demoskopi eelmise kuu arvamusküsitlused näitasid, et Rootsi Demokraadid on valitsevatest Sotsiaaldemokraatidest ainult vastavalt ühe ja 0,2 protsendi kaugusel ning suundumused näitavad, et juba käesoleval kuul peaks neist saama Rootsi populaarseim partei.
Demoskopi arvamusküsitluste juhi Peter Santessoni sõnul on selline asi väga tõenäoline. "Pole midagi sellist, mis võiks Rootsi Demokraatide tõusu ära hoida."
Kui see tõesti nii peaks juhtuma, siis on tegemist Åkessoni suure saavutsega, kes viimase neljateistkümne aasta jooksul on teinud avalikult rassistlikust äärmusparteist suure rahvaliikumise, mis on valmis pälvima ühe neljast Rootsi hääletaja häälest.
Åkesson taotleb hetkel opositsiooniliidri kohta. "Teised suured opositsiooniparteid on suurtes küsimustes – migratsioon, kuritegevus, energiapoliitika – käinud meiega kaasas ja nii võib öelda, et mina olen tegelik opositsioonijuht," rääkis SD juht Aftonbaldetile.
Teisele Rootsi päevalehele Expressen rääkis ta, et "ma olen nii valmis kui vähegi saab hakkama Rootsi peaministriks". Möödunud aasta septembris toimunud valimistel sai partei 17,5 protsendiga kolmanda koha ja täna toetab neid Demoskopi viimase küsitluse andmetel 22,9 protsenti valijatest.
Juulis toimus Rootsi poliitikas päris oluline sündmus, kui Kristlike Demokraatide juht Ebba Busch-Thor käis koos Åkessoniga lõunal. Seda peetakse sündmuseks, mis kõrvaldas SD ümbert sanitaarkordoni ja tegi sellest niiöelda normaalse partei.
"Partei ei ole enam isolatsioonis," räägib päevalehe Dagens Nyheteri poliitikakommentaator Ewa Stenberg. "See tähendab midagi ka valijate jaoks – kui sa võid selle parteiga rääkida, siis samamoodi võid sa ka nende poolt hääletada."
Toimetas Karol Kallas