Rootsi kohus nentis eelmisel nädalal õiguste riivet ämmaemanda suhtes, keda keelduti kolmes sünnitushaiglas tööle võtmast, kuna ta ei pea võimalikuks osaleda abortide tegemises. Sellest hoolimata langetas kohus lõpuks otsuse ämmaemanda kahjuks, põhjendades seda väitega, et sünnitushaiglatel on "kohustus tagada naiste tõhus ligipääs abordile".
USA õigusabi organisatsioon, mis esitas kohtule ämmaemanda õiguste kaitseks omapoolse arvamuse, kritiseeris kohtuotsust öeldes, et see on vastuolus nii rootsi õiguse kui ka rahvusvahelise õigusega.
"Me oleme pettunud, et kohus ei rakendanud rootsi õigust ega ka Rootsi suhtes kehtivat rahvusvahelist õigust, mis tunnustavad südametunnistuse vabadust töökohal. Meditsiiniasutused ei tohiks sundida ämmaemandaid käituma oma südametunnistuse vastaselt ja osalema abortide tegemises," ütles Roger Kiska, kes töötab rahvusvahelise vanemõigusnõunikuna organisatsioonis Vabaduse Kaitse Liit (Alliance Defending Freedom).
"Kedagi ei tohiks diskrimineerida või töökohata jätta selle pärast, et nende südametunnistus ei luba abortide tegemises osaleda," kirjutas Kiska pressiteates.
Eelmisel aastal esitas 38-aastane kristlasest ämmaemand Ellinor Grimmark riiklikule võrdõiguslikkuse volinikule kaebuse, kuna haigla, kus ta töötas, vallandas ta 2013. aastal keeldumise pärast osaleda abortide tegemises.
Seejärel püüdis Gimmark tööd leida kolmes sünnitushaiglas, kuid tema abordivastaste hoiakute tõttu lükati taotlused tagasi. 2014. aasta suvel andis ta need sünnitushaiglad kohtusse, kuna talle keelduti töökoha andmisest religioossete ja moraalsete tõekspidamiste pärast.
Kuid kohus langetas otsuse tema kahjuks, väites et ämmaemandana töötada soovivad isikud peavad olema valmis osalema valikabortide tegemises, kuna see on vajalik.
Oma elupooldavaid vaateid selgitas Grimmark 2014. aastal ajalehele Aftonbladet antud intervjuus.
"Ämmaemandana tahan ma praktiseerida ametit, mille keskmes on püüdlus iga hinna eest elu kaitsta ja päästa. Kas tervishoiutöötajaid peaks Rootsis sundima osalema protseduurides, millega hävitatakse elu selle varajases või hilises staadiumis? Keegi peab astuma väikeste laste poolel välja, keegi peab kaitsma nende õigust elule," ütles ta.
Grimmark rääkis, kuidas üks ämmaemand jagas temaga oma kogemust osalemisest abordis, mille käigus sündis laps elusana. "See ämmaemand rääkis mulle, kuidas ta hoidis oma kätel abordi tagajärjel sündinud elusat beebit ning kuidas ta nuttis meeleheitlikult, samal ajal kui beebi rapsis suutmatuse pärast hingata. Neil lastel ei ole isegi õigust valuvaigistitele. Ma ei saa sellises asjas osaleda."
Grimmark, kes töötab praegu ämmaemandana Norras, kus austatakse tema õigust südametunnistuse vabadusele, lubas kohtu otsuse edasi kaevata.
Vabaduse Kaitse Liidu õigusnõunik Robert Clarke ütles, et abortides osalemist ei tohi ämmaemandatele kohustuslikuks teha. "Abortide tegemises osalemisega nõustumist ei või käsitleda ämmaemandana töötamise eeldusena. Just soov kaitsta elu on see, mis juhatab paljud ämmaemandad ja õed oma ameti juurde."
"Meditsiiniasutused peaks seda soovi ja sellest lähtuvaid tõekspidamisi austama," võttis ta teema kokku.
Allikas: LifeSiteNews.com