Rootsi politseijuhi asetäitja Mats Löfving. Foto: Sverigesradio

Rootsi politseijõudude juhi asetäitja Mats Löfvingi sõnul tegutseb täna Rootsis vähemalt nelikümmend kuritegelikku klanni, mis on riiki saabunud ainult eesmärgiga saavutada suurem võim, teenida rohkem raha ja laiendada oma kriminaalseid sündikaate.

“Need klannid on tulnud Rootsi ainult eesmärgiga organiseerida kuritegevust. Nad töötavad eesmärgi nimel, et saavutada suurem võim, neil on väga suur vägivallavõimekus ja nad tahavad teenida raha. Nad teevad seda narko- ja vägivallakuritegude ning väljapressimiste abil,” rääkis Löfving Rootsi raadiole.

Politseijuhi sõnul pole nimetatud klannid Rootsi rännanud ainult kuritegevuse pärast, vaid nende sooviks on ka oma lapsed organiseeritud kuritegevuse tarbeks välja koolitada.

Löfvingi sõnul on politsei pikka aega hoiatanud, et jõugukuritegevus kujutab endast tõsist kasvavat ohtu.

“Sellised arengud on olnud väga selged alates 2012. aastast. 2015. aastal me töötasime välja meetodi ja kaardistasime selle nähtuse. Me tuvastasime problemaatilised piirkonnad. Peale seda oleme me lisanud kaks uut kuritegevusekollet haavatavaes piirkondades,” selgitas politseijuht.

Tema sõnul juhtuvad kuriteod nõndanimetatud haavatavates piirkondades kaheksa korda suurema tõenäosusega ja asjaolud, mis seda põhjustavad, ulatuvad kaugelt üle politsei vastutusvaldkonna.

“Kui me vaatame, mis neid piirkondi iseloomustab, siis selleks on olematu integratsioon, probleemid elamispindadega, töökohtade puudus, probleemid haridusega ja sotsiaalne situatsioon. Need ei ole asjad, millega politsei peab tegelema,” jätkas Löfving.

Viimastel aastatel on jõugukuritegevusest saanud Rootsis tõsine probleem. Kasvanud on kurjategijate omavahelise arveteõiendamise käigus surma saanud inimeste arv. Sealhulgas on saanud surma süütud kõrvalseisjad, mis kõik osutab, millist muret kujutab valitsusele ja avalikkusele üha kasvav sisserändajate kogukond.

Löfvingi sõnul ei tunne politsei, et ühiskond neid nimetatud probleemide juures täielikult toetab. Poliitikud ja teised otsustajad ei taha teemaga tegeleda ja teevad midagi ainult siis kui ajakirjandus piisavalt survet avaldab.

Tema sõnul ei saa rootslased ka aru, kui tõsise murega on tegemist ja “lõimumisarutelu on Rootsis kohati pisut lihtsameelne”.

“Üksikisikud pole siinkohal olulised, kuid on juhtumeid, kus inimesi on klanni tugevdamise eesmärgil sunniviisiliselt paari pandud. Samuti kasvatatakse lapsi viisil, et need klanni tugevamaks teeksid ja selle tulevikus üle võtaksid. Neil lastel puudub igasugune tahe saada ühiskonna osaks, kuid nad tahavad kindlasti saada kurjategijaks,” lisas Löfving.

Löfving rääkis juhtumitest, kus sisserändajatest kurjategijate klannid on hakanud äriinimesteks ja osalevad poliitilises elus eesmärgiga saada võim munitsipaal -ning isegi riigi tasandil, kuid konkreetseid juhtumeid ta välja ei toonud.

“Ma tean mitmeteid sellisteid perekondi või klanne, mis tegutsevad Stockholmis, Södertäljes, Göteborgis, Malmös, samuti Landskronas ja Jönköpingis. Kuid kui ma hakkaksin neist liiga täpselt rääkima, teeksin ma neile reklaami. Kuid ma kinnitan teile, näiteid on palju.”

Toimetas Karol Kallas