Rootsi suursaatkond postitas eile Facebooki pildi riigi keskkonnaminister Isabella Lövinist Trumpi kampaanialoosungit parodeeriva särgiga "Make Abortions Safe Again" ehk "Tehkem Abordid Jälle Turvaliseks". Saatkonna sõnumi näol on tegu näitega Rootsi nn feministlikust välispoliitikast.
"Rootsi keskkonnaminister Isabella Lövin osutab õigusele TURVALISELE abordile: "Naiste õigus otsustada oma keha üle peaks olema iseenesestmõistetav!"," seisab saatkonna postituses, millele on lisatud hashtag #FeministForeignPolicy ehk feministlik välispoliitika.
Rootsi on uhke selle üle, et on esimese riigina maailmas võtnud eesmärgiks just säärase välispoliitika ajamise – täpsemalt sai poliitika alguse 2014. aasta oktoobris. Valitsuse kodulehel nimetatakse naiste ja meeste võrdsust riigi välispoliitika üheks peamiseks eesmärgiks.
Süstemaatiline töö
Riigil on lausa eraldi feministliku välispoliitika käsiraamat, kus on kirjas ka saatkondade kohustused. Näiteks peavad nad kõigi kohtumiste, konverentside ja ürituste korraldamisel arvesse võtma inimõiguste ja soolise võrdsuse temaatikat. Välisteenistus uurib pidevalt üritusi, et kindlustada, et nad näitavad naisi, tüdrukuid ja LGBTQ-inimesi võimalikult võimestavas valguses.
Samuti on sotsiaalmeedia ja hashtagide kasutamine ametlikult ette kirjutatud. "Need sõnumid on tõestatult efektiivne viis publikuni jõuda ka riikides, kus internetile on vähene ligipääs," seisab käsiraamatus. Lisaks korraldavad saatkonnad regulaarselt erinevatele sihtgruppidele suunatud temaatilisi seminare.
Rootsi inimõiguste ja õigusriigi saadik Annika Ben David kirjutab käsiraamatus, et viimasel ajal on ka Lääne stabiilsetes demokraatiates olnud näha regressi abordiõiguse, rasedusvastaste pillide ning põhjaliku seksuaalhariduse osas.
"Kuna demokraatlik ruum on globaalselt kahanemas, on uskumatult oluline toetada inimõiguste kaitsjaid, ajakirjanikke, blogijaid,, akadeemikuid ja kunstnikke, kes on tihti eriti haavatavad, kuna nad on naised – nii internetis kui päriselus," rääkis David.
Relvaeksportijana tuntud Rootsi võtab käsiraamatu kohaselt laste ja naiste vastu suunatud vägivalla riski arvesse ka siis, kui otsustab, millistele riikidele relvi müüa.
Rootsilt arenguabi saavad riigid ja MTÜd peavad aga raha saamiseks tegelema feministliku agenda juurutamisega oma organisatsioonides. Samuti töötab Rootsi aktiivselt selle nimel, et sooideoloogia oleks sisse kirjutatud rahvusvahelistesse vabakaubanduslepetesse – see tähendab, et ilma Rootsi stiilis reforme läbi viimata ei saaks kolmanda maailma riigid vabakaubanduslepetes osaleda.
"Rootsi tahab Maailma Kaubandusorganisatsiooni ning ELi vabakaubanduslepetes näha tugevamat soolise võrdsuse perspektiivi," seisab käsiraamatus.
Aktiivselt sekkub Rootsi just viletsamas majanduslikus seisus riikides. Näiteks kiideldakse käsiraamatus sellega, kuidas Rootsi Mehhiko saatkond viis läbi kohalikke soorolle vaidlustavaid debatte. "Need diskussioonid on võtnud aluseks popkultuuri, näiteks selle, kuidas tuua soolise võrdsuse temaatika populaarsete seebiooperite stsenaariumitesse," kirjutatatakse käsiraamatus.
Sarnaseid tegevusi viiakse läbi ka näiteks Ugandas, Tuneesias, Tais jm. Kongos tegeles kohalik saatkond "positiivse maskuliinsuse" edendamisega.
Käsiraamatus kurdetakse, et aktivistlik välispoliitika on leidnud ka naeruvääristavat vastukaja. Sellistest takistustest üle saamiseks soovitab käsiraamat luua häid suhteid kohalike tipp-poliitikute, sõjaväe juhtkonna, usujuhtide ning äritegelastega. Samuti soovitatakse kõikidesse dokumentidesse igal võimalusel sootemaatikat sisse kirjutada.