Siseministeeriumis toimus 10. juunil pressikonverents, mille käigus anti ülevaade Rootsi ja Eesti vahelisest vanglarendilepingu sisust ning selgitati selle eesmärke, korraldust ja mõju Eesti riigile.
Lisaks justiits- ja digiminister Liisa Pakostale osalesid pressikonverentsil siseminister Igor Taro, Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Egert Belitšev, Kaitsepolitseiameti peadirektor Margo Palloson ning justiits- ja digiministeeriumi vanglate asekantsler Rait Kuuse.
Lepingus lubatakse, et välisvangid Eesti kinnipeetavatega kokku ei puutu. Ükski välisvang ei saa linnaluba ega tohi peale vabanemist jääda Eestisse ning kõik välisvangid saadetakse enne karistusaja lõppemist tagasi Rootsi. Samuti ei võta Eesti vastu ühtegi isikut ilma eelneva omapoolse kontrollita, samuti on Eestil õigus kinnipeetavast loobuda või ta tagasi saata.
Kõik vangid läbivad mõlema riigi taustakontrolli. Lõpliku vangide Eesti vanglatesse toomise otsuse langetab Eesti. Kui hiljem ilmneb, et inimene ei sobi, saadetakse ta tagasi. Eesti vanglatesse ei paigutata kõrge turvariskiga, terrorismi, radikaliseerumise või organiseeritud kuritegevusega seotud vange ega erijärelevalvet vajavaid isikuid.
Leping katab kõik kaasnevad kulud ja jätab lisaks reservi ootamatusteks, mis teeb lepingu Eestile majanduslikult kasulikuks. Leping aitab Tartu vangla säilitada kriitilise sisejulgeolekualase hoonekompleksina ja hoida alles 160 töökohta. Lisaks luuakse ainuüksi vanglateenistusse üle 250 uue töökoha, millele lisanduvad vangla käitamisega seotud allhankijate töökohad.
Leping vabastab justiits- ja digiministeeriumi eelarvest seni Tartu vangla ülalpidamisele aastas kulunud 12 miljonit eurot, mida ministeerium kavatseb suunata muudesse siseturvalisuse valdkondadesse. Samuti loodetakse suuremat maksulaekumist ja piirkondliku arengut.
Pikemalt saab lepingu kohta lugeda justiits- ja digiministeeriumi kodulehelt.
Toimetas Karol Kallas