Briti koomik Rowan Atkinson, kes on tuntud eelkõige komöödiasarjadest Mr. Bean ja Blackadder, võttis sõna üha süveneva tühistamiskultuuri vastu, leides, et tõeliselt vabas ühiskonnas peaks tohtima teha nalja absoluutselt kõige üle ning et igal naljal on paratamatult ka ohver, vahendab The Irish Times.
Atkinsoni sõnul olid vanasti selliste satiirikute nagu näiteks komöödiatrupi Monty Python pilkeobjektideks teatud tüüpi arhailised Briti autoriteetsed institutsioonid nagu anglikaani kirik, aristokraatia ja sõjavägi: "Need olid vanamoodsa Briti ühiskondliku ülemkihi kolm sammast, mille üle meile meeldis nalja heita."
Atkinsoni sõnul on need kolm mainitud institutsiooni aga vägagi hääbumas. "Kui meie liikumine olevat olnud revolutsiooniline, heites nalja ülemkihi inimeste absurdsuste ja vastuolude ning silmaklapistatuse üle, siis oli see mitmes mõttes edukas, kuna nendest inimestest on saadud jagu ning nad on kõrvale tõrjutud."
Viimastel aastakümnetel on Atkinson aga näinud täiesti teistsuguse ühiskondliku ülemkihi esilekerkimist. Minevikus on ta võtnud sõna ka "tühistamiskultuuri" vastu ning teinud ühtlasi kampaaniat Suurbritannia usuviha seaduse muutmiseks, et võimaldada koomikutel religiooni kritiseerida. Samuti soovis ta suurema koomilise eneseväljenduse eesmärgil eemaldada solvangu mõistet Suurbritannia avaliku korra seadusest.
"Mulle tundub, et komöödia ülesanne on solvata või omada potentsiaali solvamiseks ning seda ei saa sellest potentsiaalist tühjendada. Igal naljal on ohver. See on nalja definitsioon. Keegi või miski või mõni idee muudetakse naeruväärseks," selgitas Atkinson oma arusaama huumori olemusest.
"Teatud määral on see naljade ja komöödia probleem, et igal naljal on ohver. Põhimõtteliselt seisneb asi ohvriks olemises ning teie ja publik naerate ohvri üle, õnnitledes ennast, et te ei kannata samal viisil nagu ohver seda teeb. See on teatud tüüpi naer, mida ma olen alati näinud eneseõnnitlusena selle eest, et sina ei kannata nagu see inimene või inimrühm seal," selgitab ta täiendavalt.
Samas leiab Atkinson, et naljade ohvrid ei pea olema ilmtingimata autoriteetsetel positsioonidel olevad inimesed, vaid võivad olla ka need, kellel ei ole sellist võimu. "Minu arust tuleb olla väga-väga ettevaatlik selle osas, et öelda, mille üle sul on lubatud nalja heita. Sa peaksid alati lööma ülespoole? Kas tõesti? Mis siis, kui on keegi, kes on äärmiselt ennastimetlev, ülbe, agressiivne, enesega rahulolev, kes juhtub olema ühiskonnas allpool? Nad ei ole kõik parlamendikodades või monarhiates. Leidub palju äärmiselt ennastimetlevaid ja enesega rahulolevaid inimesi, kes paiknevad ühiskonna madalamates kihtides ning kes väärivad samuti seda, et nende üle nalja heidetaks. Tõeliselt vabas ühiskonnas peaksid sa tohtima heita nalja absoluutselt kõige üle," on koomik veendunud.
Intervjuu lõpus räägib Atkinson ka sellest, kuidas mõned inimesed võtavad sotsiaalmeedias naljad oma algsest kontekstist välja, et viha üles keerutada. "Kõik naljad ei ole mõeldud kõigi jaoks," leiab ta. Tema sõnul me alles hakkame õppima, kuidas seda tehnoloogiat kasutada: "See on kohutavalt uus. Inimkonna ajaloo lõikes on see eksisteerinud väga-väga lühikest aega ning me alles kohaneme sellega."
Atkinson räägib sellega seoses ka internetiohutuse seadusest, mis peaks peagi parlamendikodadesse jõudma: "Võib ju mõelda, et kas sellega ei olda mitte juba 20 aastat hiljaks jäädud? Kuid millegagi tuleb elada üsna pikka aega, et saada teada kuidas sellega elada tuleks."
Toimetas Martin Vaher