Rumeenia ühispartei konservatiiv Klaus Iohannis arvas, et presidendivalimiste tühistamise tõttu võib ta ametisse edasi jääda. Kuna rahva rahulolematus "juhitud demokraatiaga" ainult suureneb, teatas Iohannis, et astub 12. veebruaril ametist tagasi.
Rumeenia põhiseadus sätestab, et presidendi ametiaeg kestab viis aastat ja kui president jääb mingil põhjusel valimata, siis uue presidendi valimiseni täidab tema ülesandeid senati spiiker. Ometigi otsustas riigi põhiseaduskohus 2024. aasta detsembris, et Iohannis saab uue presidendi valimiseni ametis jätkata, vahendab Euractiv.
Kuigi põhiseaduskohus lubas Iohannisel jääda ametisse, seadsid paljud õiguseksperdid sellise otsuse kahtluse alla, kuna riigiõiguse alusdokumendis pole selgeid sätteid selle kohta, et president võiks olla ametis üle viie aasta.
2024. aasta 1. detsembril toimunud parlamendivalimiste järel rahvakogusse pääsenud konservatiivid on järjepidevalt nõudnud Iohannise ametist loobumist, kuid seni pole neil õnnestunud koguda selleks piisavas koguses hääli.
Samas jätkuvad valesüüdistustega presidendiametist tõrjutud sõltumatu kandidaadi Călin Georgescu toetusmeeleavaldused Rumeenia linnades tänaseni ja rahva rahulolematus valitsusega ainult kasvab.
Nüüd ühines konservatiivse POT-i Iohannise tagandamissooviga euromeelse USR-i 26 rahvasaadikut ja ebaseaduslik president peab ametist loobuma. USR kuulub koos Reformierakonnaga Uueneva Euroopa parteiperekonda.
10. veebruaril otsustas Rumeenia parlament, et presidendi tagasiastumist arutatakse 11. veebruaril.
Senati president on detsembrist olnud ühispartei konservatiivsesse PNL erakonda kuuluv Ilie Bolojan.
Euroopa Liidu eelmine ülemtsensor Thierry Breton tunnistas telekanalile RMC antud intervjuus, et Rumeenia presidendivalimised tühistati Euroopa Komisjoni käsul.
Toimetas Karol Kallas