Mõttekoja RealClearEnergy vanemteadur Rupert Darwall kirjutab, kuidas lihtsameelsete ja fanaatiliste kliimaaktivistide tegevus on tulnud kasuks ainult Vladimir Putinile.
Vladimir Putini Ukraina ründamine märgib Lääne Illusioonide Ajastu lõppu. See oli ajastu kui Lääne nomenklatuur püüdis kirglikult leida lahendusi kliimamuutustele, sest kliimakriis oli nende jaoks palju suurem oht kui sõja, rahu ja rahvusvahelise süsteemi stabiilsuse probleemid. Need inimesed suutsid ennast isegi veenda, kuna kliimamuutused põhjustavad sõdasid, siis kliimapoliitika on sama, mis rahvuslik julgeolekupoliitika. Nii sai teoks, et paljude aastate jooksul, oli rahvusvaheliste suhete tippsündmuseks igaaastane jauramine ÜRO kliimakõnelustel.
Telekanalile BBC World Service (BBC Maailmaprogramm) antud intervjuus väljendas USA presidendi kliimasaadik John Kerry muret selle üle kui palju heitmeid paiskab õhku Ukraina sõda. Sellise mõttega Kerry alles ajas ennast soojaks ja järgnes rida lapsusi, millega ta tõestas, et ta on nürimeelne kliimafanaatik, kes ei suuda leppida Putini poolt maailmas kehtestatud reaalsusega. Kerry jätkas kurtes, et inimesed ei pööra kliimamuredele enam piisavalt tähelepanu, nagu suurim sissetung peale Teist Maailmasõda suveräänsesse Euroopa riiki oleks kliimamuutuste kõrval ainult mingi tüütu kõrvalise tähtsusega teema. Kliimasaadik avaldas sealjuures lootust, et Putin saab aru, millist ohtu kujutab Venemaa inimestele igikeltsa üles sulamine.
Kerry lõpetas intervjuu puhtakujulise enesepettusega kui avaldas lootust, et Putin "aitab meil püsida (kliima)kursil ja saab aru, mida on vaja kliimamuutuste ära hoidmiseks teha". Püsib kursil? Venemaa pole mitte kunagi varjanud, et see ei kavatsegi oma heitmeid vähendada. Venemaa teises riiklikult kindlaksmääratud panuses (Nationally Determined Contribution), mille see esitas vastavalt Pariisi kliimaleppele 2020. aasta novembris, sätestatakse, et riigi heitmeid vähendatakse 2030. aastaks "mitte rohkem kui 70 protsendi võrra võrreldes 1990. aasta tasemega". Võrdlusaluseks määratud 1990. aasta oli viimane, mis eelnes tohutult raiskava, saastava ja plaanimajandusliku Nõukogude Liidu majanduse kokkukukkumisele. Mille tõttu heitmete vähendamine 70 protsendi võrra lubab Venemaal tegelikult heitmeid 34 protsendi võrra kasvatada.
Vaatamata Kerry kurtmisele, kuidas igikelts Venemaa põhjaosas ära sulab, ulatub venelaste ükskõiksus kliimamuutuste vastu aega enne Putini võimule saamist. Kui 1990. aastal valmistati ette Valitsustevahelise Kliimapaneeli (IPCC) esimest hindamisaruannet (assessment report), väitsid Nõukogude teadlased, et põhjapoolsetel laiuskraadidel võib soojenemine hoopis kasuks tulla. Nõukogude akadeemik ja IPCC töögrupi, mis uuris globaalse soojenemise mõjusid, esimees Juri Israel [kes on Eesti päritolu] rõhutas kliimamuutuste ideega kaasnevaid kahtlusi ning vaidlustas väited, nagu kliimamuutused oleksid kahjulikud.
Kui Ühendkuningriik korraldas 2005. aastal G-8 kohtumise raames, kui see oli organisatsiooni eesistuja, konverentsi teemal, kuidas ära hoida ohtlikke kliimamuutuseid, siis toonane Putini majandusnõunik Andrei Illarionov seadis kahtluse alla terve konvernetsi eelduse. Ta rääkis ajakirjanikule: "Kõiki, kes tunnevad muret globaalse kliimasoojenemise pärast, ootame me elama Siberisse."
Samuti on piisavalt alust väita, et Venemaa kliimateadlased saavad kliimateadusest ja süsihappegaasi taseme tõusu mõjust maailma temperatuurile paremini aru kui nende Lääne kolleegid. 2016. aastal andis Ameerika Ühendriikide Kongressi ees kliimaküsimuste teemal aru Alabama osariigi klimatoloog ja Huntsville'is asuva Alabama Ülikooli Maasüsteemi Teaduskeskuse (Earth System Science Center) juht John Christy. Ta võrdles 102 kliimamudeli simulatsiooni üle maailma keskmisest troposfäärist satelliitide ja vaatlusõhupallide poolt kogutud andmetega. Simuleeritud kliimamudelid soojendasid atmosfääri keskmiselt kaks ja pool korda kiiremini kui see päris maailmas juhtus. Ainukene mudel, mis osutus täpseks, oli Venelaste INM-CM4 kliimamudel. Seega pole vaja imestada, miks venelased ei taha kliimakriisi uskuda.
Mis puutub kliimamuutuste teadusesse, siis on vähe inimesi, kes oleksid Kerryst kergeusklikumad ja lihtsameelsemad. 2014. aastal rääkis ta, ajal kui ta oli USA riigisekretär, Indoneesia koolilastele: "Ma mäletan kui ma olin keskkoolis ja ülikoolis, mõned füüsika ja teaduse valdkonnad võivad olla väga rasked, nagu näiteks keemia. Kuid see [kliimamuutused] ei ole raske. See on lihtne. Ka kõige väiksemad lapsed saavad sellest aru."
Teadus oli tema sõnul kliimaküsimustes "absoluutselt kindel". Ta jätkas: "Lubage ma toon näite. Kui õun eraldub puust, kukub see maapinnale." Võrrelge Kerry lihtsameelset analoogiat IPCC kolmandas hindamisaruandes kirja pandud avaldusega: "Kliimasüsteem on suurest hulgast asjaoludest sõltuv mittelineaarne kaootiline süsteem ja selle tõttu pole võimalik tuleviku kliimaolukorra kohta teha pikaajalisi ennustusi." Kõnealune aruanne valmis 2001. aastal, enne kui IPCCst sai läbi ja lõhki poliitiline organisatsioon.
Siiski on üks valdkond, kus Kerry ja Putin leiavad ilmselt ühise keele. Kaks aastat tagasi Moskvas toimunud ettevõtluskonverentsil nimetas Venemaa president frakkimist "barbaarseks" ja kuulutas, et frakkimise tehnoloogiad "hävitavad keskkonda". 2017. aasta jaanuaris avaldatud USA luureorganisatsioonide presidendivalimiste ülevaates kirjeldatakse (lk 8), kuidas Venemaa omanduses olev uudistekanal RT on käivitanud frakkimise vastase teleprogrammi, milles rõhutatakse selle ohtusid keskkonnale ja rahvatervisele. Ülevaates nenditakse, et selle taga on tõenäoliselt Venemaa valitsuse mure, millist mõju võib frakkimine ja Ameerika Ühendriikide maagaasi toodang avaldada maailma energiaturule, ning kuidas see omakorda mõjutab Gazpromi kasumlikkust.
2014. aasta juunis kurtis Kerry eelkäija riigisekretäri ametis kui suurt mõju avaldab Venemaa raha varjatud eesmärkidega keskkonnakampaaniatele. "Me seisime vastakuti Venemaaga, kes sundis oligarhe ja teisi ostma ajakirjanduses reklaamipinda ning -aega. Me olime vastakuti isegi kahtlaste keskkonnaühendustega – ja ma olen ise aktiivne keskkonnakaitsja –, kuid neid rahastasid venelased. Need ühendused kuulutasid, et iga torujuhe, iga frakkimine, mis iganes sarnane asi on teie jaoks suur probleem ja väga palju rahast, mis selliseid sõnumeid toetasid, tuli Venemaalt," rääkis Hillary Clinton toona.
Vladimir Putin mõistab, millist rolli mängib energia Ameerika strateegilise võimu taga. John Kerry sellest aru ei saa. See on põhjus, kui laenata Lenini mõtteid, miks käitub Kerry Putini kasuliku kliimaidioodina. Putini sissetung Ukrainasse on paisanud maailma kuuskümmend aastat tagasi toimunud Kuuba raketikriisiga võrreldavasse plindrisse. Inimeste, nagu seda on Kerry, kes ajavad luulude maailmas toimuvad kriisid segi päris kriisidega, rumalus peaks olema kõigile arusaadav.
Tõlkis Karol Kallas