Aitamaks Saksa kodanikel tulla toime kasvava inflatsiooniga vähendas Saksa parlament kodanike maksukoormust.
Saksamaal oli inflatsioon oktoobris 2022 10,4% (Eestis oli inflatsioon 2022. a. oktoobris 22,5% – toim.). Selleks, et aidata kodanikel toime tulla, vähendas Saksa parlament kodanike maksukoormust. Meede puudutab 48 miljonit inimest. Samal ajal tõsteti Saksa Liitvabariigi ajaloo suurimal määral lastetoetusi, vahendab Die Welt.
Selle sammuga loobus Saksa riik maksutulust, mis ulatub järgmisel kahel aastal 50 miljardi euroni. Tegemist on meetmega, mida on toetanud ka parlamendi opositsioon.
"Me anname [kodanikele] tagasi selle, mis muidu, kui poleks inflatsiooni, hinnatõusu, oleks neile kätte jäänud," sõnas opositsioonilise kristlik-demokraatliku liidu fraktsiooni aseesimees Mathias Middelberg, olles samal ajal siiski kriitiline selles osas, et meede ei kata jätkuvat kasvavat inflatsiooni.
Inflatsiooni tõttu toimuv maksukoormuse tõus ehk nn külm progressioon on sakslaste toimetulekut palju mõjutanud, täites samal ajal riigikassat. Mainitud samm on üks vahenditest, millega valitsus püüab säilitada inimeste toimetulekut ja ostujõudu. Meetmega suurendatakse sissetuleku maksuvaba määra 561 eurolt 10 908 eurole. 2024. aastal on maksuvaba määr 11 604 eurot.
Ühtlasi leevendatakse perekondade maksukoormust. Igakuine lapsetoetus tõuseb iga lapse kohta 250 euroni. Seega tõuseb esimese ja teise lapse toetus 31 euro võrra kuus ja kolmanda lapse toetus 25 euro võrra.
Saksa rahandusministeeriumi sõnul tuleb 2400-eurose brutosissetulekuga inimesel maksta järgmisel aastal 197 euro võrra vähem makse. Kahelapseline perekond, kus on ühine sissetulek näiteks 4667 eurot, peab maksma 818 euro võrra vähem makse. Samas üksikult elav sakslane, kes teenib kuus 13 000 eurot, peab maksma vähem makse 674 euro võrra.
Seega absoluutarvudes teenib meede enim vähema sissetulekuga inimesi, samal ajal kui kõrgemat palka saavad inimesed saavad meetmest vähem kasu. 2023. aastal loobub Saksa riik meetme tõttu 18,6 miljardist eurost, 2024. aastal koguni 31,8 miljardist eurost, kuid arvestades inimeste ostujõu teatavat säilimist kõrgemate hindade taustal, kogub riik rohkem käibemaksu.
Toimetas René Allik