Viimase kolmekümne aasta jooksul ei ole Saksamaale saabunud nii palju sisserändajaid kui eelmisel aastal, ligi 1,4 miljonit inimest. See on tõstnud ka Saksa rahvastiku arvu suurimaks pärast II maailmasõda, täpsemalt 84,4 miljoni inimeseni.
Üheks peamiseks põhjuseks nii rahvastiku struktuuri muutuse kui ka rahvastiku kasvu juures on sõja eest põgenenud ukrainlased, eelkõige naise ja lapsed, vahendab Die Welt. Kui aasta 2022 alguses elas Saksamaal 151 000 Ukraina kodakondset, siis eelmise aasta lõpus oli see arv juba ligi 1,05 miljonit.
Kokku rändas eelmisel aastal Saksamaale 1,455 miljonit inimest. Sisserände plahvatusliku kasvu võrdusena võib tuua aasta 2021, mil Saksamaale tuli 329 000 migranti.
Enamik sisserändajaid on liikunud Lääne-Saksamaa liidumaadesse (ca 913 000 sisserändajat) ja Berliini (vastavalt 131 000 sisserändajat), kus on mõnevõrra kõrgem elatustase, kuid samas ka suurem rahvastiku tihedus.
Kõrge netosisseränne on ka põhjuseks rahvastiku struktuuri muutusele. Muutus on toimunud teatud tempos juba mõnda aega, küll aga toimus Ukraina sõjapõgenike tõttu selles oluline kiirenemine. Üldine pilt näitab, et välismaalaste osakaal rahvastikus on järsult tõusnud, samal ajal kui sakslaste osakaal on märgatavalt vähenenud. Välismaalased moodustavad juba üle 10 protsendi Saksa elanikest. Rohkem kui kolmandik Saksamaal elavatest välismaalastest on türklased, neile järgnevad arvukuselt ukrainlased, kolmandal kohal on süürlased.
Rahvastiku struktuuri muutus ja välismaalaste osakaal on tekitanud probleeme tööturul ja on muutunud väga koormavaks sotsiaaltoetuste süsteemile.
Toimetas René Allik