Ligi kaks kolmandikku Saksamaa elanikest, kes saavad töötushüvitisi, on sisserändaja taustaga, selgub Saksa Liiduvabariigi Föderaalse Tööhõiveameti uusimatest andmetest.
Föderaalagentuuri poolt äsja avaldatud statistika, mida tsiteeris ajaleht Die Welt, näitas, et 63,1 protsenti nn kodanikuraha ehk "Bürgergeldi" saajatest on sisserändaja päritolu ja et "enamikul nendest ei ole Saksa passi".
Saksa mõjuvõimas ajaleht selgitas, et kuigi tööhõive näitajad kasvavad aasta-aastalt (kuna liiduvabariik on pikka aega lubanud väga suurt sisserännet madala kvalifikatsiooniga inimestele), suureneb paralleelselt ka töötute ja sotsiaaltoetusi saavate sisserändajate arv.
Statistika määratleb "rändetaustaga" isikuteks kõiki, kes ise või kelle vanemad on sündinud ilma Saksamaa kodakondsuseta, st esimese ja teise põlvkonna sisserändajaid.
Maksumaksja rahastatavat hüvitist sai 2023. aasta detsembri seisuga 3,93 miljonit inimest, kellest umbes 2,48 miljonit liigitatakse "rändetaustaga" isikuteks, kusjuures 1,83 miljonil nimetatutest ei ole Saksa kodakondsust.
Protsent varieerub osariigiti olulisel määral. Hessenis, Baden-Württembergis ja Hamburgis on rohkem kui seitse kümnest töötuabiraha saajast sisserändajad.
Nagu andmetest selgub, eksisteerib tugev korrelatsioon sisserändajate arvu suurenemise ja sisserändajatele makstavate sotsiaaltoetuste osakaalu vahel, mis annab omakorda alust väitele, et madala kvalifikatsiooniga töötajate massiline sisseränne ei ole Euroopa suurimale majandusele kasulik.
Eelmise aasta juulis selgus Saksamaa Liitvabariigi töö- ja sotsiaalministeeriumi parlamentaarse riigisekretäri Anette Kramme vastusest Alternatiiv Saksamaale parlamendiliikme René Springeri poolt esitatud küsimusele, et sotsiaaltoetuste saajate arv Saksamaal on alates 2010. aastast vähenenud poole võrra, samal ajal kui makseid saavate välismaalaste arv on kahekordistunud.
Toimetas Adrian Bachmann