Halle-Wittenbergi Martin Lutheri ülikooli poliitikaprofessor Jürgen Plöhn peab ideologiseeritud sooneutraalset keelt mitteteaduslikuks. Üliõpilased kaebasid professori peale, mille järel ülikool hakkas õppejõudu taga kiusama, sest lahti lasta teda ei saanud, vahendab Die Welt.
Saksa ülikoolides viljeletakse juba mõnda aega sooneutraalset ehk nn gender-keelt ja see on mitmel pool ka vastasseise tekitanud. Järjekordne konflikt tõusis Halle-Wittenbergi Martin Lutheri ülikoolis, kui poliitikaprofessor Jürgen Plöhn kirjutas seminarijuhendis: "Tekstid, mis on sisuliselt või keeleliselt ideoloogiliselt mõjutatud, on eo ipso mitteteaduslikud ega vasta seetõttu õpisaavutuse nõudmistele. See kehtib nii stiili kui ka sisu osas. See kehtib eriliselt ka ideoloogiliselt mõjutatud gender-keele suhtes."
Plöhn, kes on poliitikateadust õpetanud kolmkümmend aastat, sõnas meediaportaalile, et "tudengitega, kes soovisid minu seminaridelt saada sooritust näitava hinde, ei olnud kordagi konflikti. Kes tahtis kasutada gender-keelt, see kas kohandas ennast või lahkus kursuselt. Ühtegi hinnet gender-keele pärast andmata ei jäetud."
Sellegipoolest kaevati professori peale ülikooli diskrimineerimise ja seksuaalse ahistamise ennetuspunktile. See omakorda informeeris poliitikateaduste instituudi juhatust, kes nõudis seejärel Plöhnilt, et ta peab gender-keelt oma õppetöös lubama. "Ülikool on kohustatud kasutama soovõrdset keelt ja püüdleb selle poole, et soovõrdse keele kasutamine oleks õppetöös enesestmõistetav," kirjutas instituudi juhatus.
Soovõrdse keele kasutamine ei olevat juhatuse sõnul õppetöös küll siduv, kuid "nende üliõpilaste, kes kasutavad ülikooli eeskujul gender-keelt, diskrimineerimist ei kannatata."
"Teadus on tõe otsimine," sõnas Plöhn kommentaaris portaalile. "Ja vaimuteadustes on keel üks selle olemuslikke instrumente. Kes kasutab gender-keelt, see väljendab sellega poliitilist ideoloogiat, mis tahab seoseid mitte ainult uurida, vaid ka muuta. See on legitiimne eraelus ja poliitikas, kuid teadustöös pole sellele kohta, seda enam, et see rikub saksa õigekirjareegleid ja viib vastuoludeni loogikas."
Kui keegi ennast keeleliselt, sisuliselt ja veatult ei väljenda, "siis ei saa ma tema tööd hinnata hindele "väga hea", võib-olla ka mitte hindele "hea"," ja see puudutab nii soovorme kui ka muud keelelist korrektsust. Kes seda mõõdupuud ei taha järgida, see ei pea tema seminarist üldse osa võtma, kuna tegemist on valikainega.
2021/2022 õppeaasta talvel uuris filosoofiateaduskonna dekaan üliõpilastelt, kas professor hoiab endiselt oma juhistest kinni. Plöhn nimetab seda seljataga luuramiseks, olles sellest õpilaste kaudu teada saanud. Veebruaris teatas instituudi direktor Johannes Varwick professorile, et tema teeneid enam ei vajata.
Õige pea pidi Varwick oma sõnad tagasi võtma, sest Plöhn selgitas, et Martin Lutheri ülikooli eraõppejõuna ja dotsendina ei sõltu ta liidumaa ülikooliseaduse alusel instituudi juhatuse heakskiidust.
"Teil on õigus – me ei saa keelata Teil tööd tegemast," sõnas Varwick oma e-kirjas professorile. Kuid instituut paneb enda poolt paika raamtingimused, millest ma Teile siin lühidalt teada annan." Raamtingimused tähendasid seda, et instituut "ei anna Teie õppetöö toetamise jaoks ühtegi ressurssi", ruumide broneerimise ja muu sarnase administratiivtegevuse eest peab Plöhn ise muretsema. Samuti ei peeta tema kursustel osalemist üliõpilastele enam kohustuslikuks, mis muudab kogu õppetöö õpilaste jaoks koomiliseks. "Ma ei tea, väga austatud härra Plöhn, kas Teil on nendel eeldustel veel rõõmu õpetada," lisas Varwick oma kirjas.
Esimest korda 19 aasta jooksul ei pandud professorile suvesemestriks ühtegi kursust. Kuid professor ei jäta seda niisama, vaid kaalub kaebuse esitamist vastavatele ametkondadele.
Liidumaa valitsus kirjeldab Plöhni kaebuse peale ülikooli tegevust "mõistlikuna". Ühe teise vastava komisjoni, kuhu Plöhn kaebuse esitas, otsus tuleb novembris. Plöhn, keda toetab selles olukorras Saksa Keele Ühing, loodab, et ülikool annab lõpuks järele. Vastasel juhul läheb professor kohtusse.
Vestluses Die Welt'iga nimetas Varwick professorit "ekstreemselt mittekoostööaltiks", kes tegevat keele küsimusest "usuvõitluse". "Seda, et gender-keel on per se ideoloogiline ja seetõttu teadustöös vastuvõetamatu, pean ma üsnagi dogmaatiliseks argumendiks," lisas Varwick.
Selle asemel, et gender-keeles näha ideoloogiat, tuleks vaadata selles pigem eesmärki võrdõiguslikkuse saavutamiseks. "Ja kas selleks on vaja keelelisi vahendeid, see on küsimus, millele peaksid üliõpilased ise vastama," lausus Varwick.
Toimetas René Allik