Vaatamata Saksamaa eelarves haigutavatele hiiglaslikele aukudele, mis on viinud Liiduvabariigi pakutavate avalike teenuste ulatusliku kärpimise ja maksutõusudeni, andis Saksa valitsus endale äsja rammusa palgalisa, tõstes muuhulgas majanduslanguse kiuste üha arvukamate riigiametnike töötasu.
Tegemist on riigiametnike aastakümnete suurima palgatõusuga, mis läheb Saksa maksumaksjale maksma täiendavad 979 miljonit eurot aastas.
Valitsusametnikud hakkasid saama Saksamaal kõrgemat palka alates märtsist. Riigi presidendi kuupalk tõusis 21 625 eurolt 23 003 euroni kuus, mis tähendab 6,37-protsendilist tõusu. Liidukantsler Olaf Scholzi kuuteenistus kasvas seevastu 20 702 eurolt 22 082 euroni.
Kõikide ministrite palgad suurenesid ühetaoliselt 7 protsendi võrra, s.t 16 816 eurolt 17 990 eurole. Samal ajal tõuseb ka ministrite pension, sest mida rohkem teenivad riigiametnikud, seda suurem on ka ministrite pensionite väljamakse.
Samal ajal seisab Saksamaa valitsus rahastamiskriisi ees, mis vallandus pärast seda, kui Liitvabariigi kõrgeimaks kohtuinstantsiks olev konstitutsioonikohus otsustas, et valitsuse katsed suunata koroonakriisiks ette nähtud vahendid teisteks funktsioonideks on vastuolus Saksa põhiseadusega.
Sammu tulemusena kärises Liitvabariigi föderaaleelarvesse 60 miljardi euro suurune auk, mis ajendas valitsust tegema kärpeid muudes valdkondades nagu näiteks põllumajandustoetused.
Vastavad sammud vallandasid omakorda ka Saksamaal laialdased protestiaktsioonid põllumeeste poolt.
Toimetas Markus Järvi