Saksamaa endine põhiseaduskohtu esimees Hans-Jürgen Papier arvab, et "lääne demokraatiate päästmiseks" tuleb korraldada asüülireform ja taltsutada volitusi ületavat kohtusüsteemi.
1943. aastal sündinud Papier oli Saksamaa kõige kõrgema kohtuniku ametis aastatel 2002–2010. Tema sõnul õõnestab "kontrollimatu ja tingimusteta sisseränne" avalikkuse usku tavapoliitikasse ning Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on asüüliõguse määratlemises läinud liiga kaugele, vahendab Telegraph.
Papieri eriala on põhiseaduslik õigus ja tema kommentaar osutab tohutule muutusele Saksamaa avalikkuse suhtumises sisserändesse. Kui Angela Merkeli ajal toetas üldsus avatud uste poliitikat, siis täna on üks riigi populaarsemaid parteisid Alternatiiv Saksamaale (AfD).
Rääkides ajakirjanikega leidis Papier, et nii Euroopa riikide kohtute kui Stasbourgis asuva EIK-i asüüliõigust puudutavad otsused "katavad hallitusena riikide poliitilist võimu võtta [sisserände küsimustes] midagi ette".
"Väljavaade, et Euroopas poliitiliselt vastutavas ametis olevad isikud suudaksid olemasolevat süsteemi kohandada vastavalt ühiskonna-, poliitika ja kultuuritingimustes toimuvatele põhimõttelistele muutustele, paistab järjest võimatumana ja järjest suurema arvu inimeste jaoks üha lootusetumana," arvas endine põhiseaduskohtu juht.
Ta lisas, et kohtute ja neile kuuletuva poliitilise ladviku tekitatud olukord "hävitab üldiselt Euroopa kodanike usku demokraatlike institutsioonide võimesse võtta midagi ette, millisel põhjusel ohustab see lõppeks lääne demokraatiate püsimist".
Saksamaa valitsuse statistika näitab, et käesoleva aasta jaanuarist kuni juulini esitati riigis kuskil 70 000 asüülitaotlust, mida on viiskümmend protsenti vähem kui 2024. aastal sama ajavahemiku jooksul. Taotluste arvu langust põhjendatakse Saksamaa valitsuse karmimate jutupunktide, jõulisema piirkontrolli ja üldisemalt asjaoluga, et Ukrainast, Süüriast ning Afganistanist pageb lääne suunas vähem inim esi.
Kõigele lisaks on suur asendamine üks peamiseid põhjuseid, miks juuli arvamusküsitlused näitasid, et Saksamaa, Prantsusmaa ja Ühendkuningriigi populaarsemad parteid olid päriselt paremate vaadetega poliitilised liikumised. Saksamaal on erinevates küsitlustes AfD kas kõige populaarsem elik jagab esikohta ühispartei konservatiividega. Prantsusmaa suurima toetusega partei on Rahvusrinne ja Ühendkuningriigis Reform.
Toimetas Karol Kallas