Saksamaa kantsleri Olaf Scholzi sõnul tuleb Venemaa pärast Euroopa Liitu märkimisväärselt laiendada, teha sellest rohkem geopoliitiline ühendus ja reformida läbi ja lõhki selle institutsioone.
Scholz pidas Prahas Karli Ülikoolis 29. augustil pea tunnise loengu, milles kirjeldas oma mõtteid, kuidas Euroopa ja Euroopa Liit peaksid reageerima Venemaa sõjale Ukrainas, vahendab Euractiv.
"Isegi Euroopa [Liidu] aluslepingud pole raiutud kivisse. Euroopa [Liidu] reegleid võib muuta ja seda vajadusel väga lühikese ajaga," rääkis Euroopa seni veel võimsama majandusega riigi kantsler. Scholz tunnistas siiski, et selleks kõigeks on vaja EL liikmesriikide konsensust.
"Kui me üheskoos jõuame kokkuleppele, et EL aluslepinguid tuleb Euroopa arengu nimel ümber teha, siis me peaksime nii ka tegema," väitis ta ja kinnitas, et EL aluslepingute muutmise üle peetakse aru.
Scholzi sõnul tuleks üritada kasutada Euroopa tuleviku konverentsi poolt loodud otsedemokraatia võimalust, mille tulemused näitasid tema sõnul, et "avalikkus tahab palju jõulisemat Euroopa Liitu".
Kantsler kinnitas, et ta on "pühendunud laienemisele", seda nii Lääne-Balkani riikide Albaania, Bosnia ja Herrtsegoviina, Montenegro, Kosovo, Põhja-Makedoonia ja Serbia kui ka Ukraina, Moldova ning viimaks ka Gruusia puhul.
"30 või 36 liikmesriigiga Euroopa Liit on erinev tänasest ühendusest," väitis Scholz ja lisas, et Euroopa Liit liigub ida poole.
Scholzi sõnul on El laienemine seotud reformidega. Koos eelmiste laienemistega "liikmeks astuvate riikide reformid käisid käsikäes Euroopa Liidu siseste institutsionaalsete reformidega, mis juhtub ka eesoleva laienemise puhul".
Saksamaa valitsusjuht pakkus välja, et loobuda tuleb ühehäälsuse ja üks poliitika, üks volinik nõudest, millega koos tuleb vältida olukorda, mille tulemusel muutuks Euroopa Parlament liiga ülerahvastatuks.
Scholzi arvates võiks alustada enamushääletustega valdkondades, mille puhul on eriti oluline, et räägitakse ühel häälel, mille näiteks tõi sanktsioone ja inimõiguseid puudutavad valdkonnad.
Euroopa aluslepingutes on Euroopa Parlamendi liikmete arvu ülempiiriks seatud 751 liiget ja seda võib koos uute liikmete lisandumisega suurendada. Scholzi nägemuses vajab Parlament koos liikmesriikide juurde tulemisega "uut tasakaalu", austades samas demokraatliku põhimõtet, et igal valija häälel on enam-vähem sama kaal – mida tänasel päeval ei järgita.
Kas Scholzi reformikava lõimub Euroopa Parlamendi enda parendamise sooviga, mille vahendina nähakse Euroopa Liidu üleseid valimisnimekirju, pole hetkel selge.
Tema sõnul pole Euroopa Komisjon, kus on 30 või 36 volinikku, enam suuresti tegutsemisvõimeline. Kantsler pakkus välja, et Komisjonis võiks olla ühe valdkonna peale kaks volinikku, milles tema sõnul "poleks midagi väära".
Toimetas Karol Kallas