Saksamaa parlament kiitis heaks seaduse, mis näeb Euroopa Liidu lipu kahjustamise või hävitamise eest ette kuni kolme aastase vabadusekaotuse. Uue seadusega soovitakse tõkestada "vihkamise" levikut, vahendab Breitbart London.
Saksamaa parlament hääletas 14. mail kriminaalkoodeksi muutmise poolt, et kaitsta Euroopa Liidu lippu hävitamise, kahjustamise või rüvetamise eest. Seaduse rikkumine võib endaga kaasa tuua trahvi või koguni kuni kolmeaastase vabadusekaotuse.
Hääletusele eelnes kuude pikkune arutelu seaduse üle ning varasem parlamendiistung jaanuaris, kus arutati Euroopa Liidu lipu kaitsmist füüsilise kriitika väljendamise eest. Ka toona tekitas see teema poleemikat, näiteks olid mõned parlamendisaadikud seisukohal, et lippude põletamine on poliitilise eneseväljenduse legitiimne vorm ning selle keelamine pärsiks väljendusvabadust.
Alternatiiv Saksamaale: see on liigne sekkumine väljendusvabadusse
Toona olid selle ettepaneku vastu mitmed erakonnad, nende seas ka vasakpartei Die Linke (Vasakpoolsed) ja paremerakond Alternative für Deutschland (Alternatiiv Saksamaale, AfD), kes rõhutas, et kuna Euroopa Liit ei ole riik, siis ei tuleks seda ka sellisena kaitsta.
AfD poliitiku Fabian Jacobi sõnul on seaduse tõeline eesmärk "panna kodanikke selle üle hästi järele mõtlema, kas ikka maksab avalikult Euroopa Liitu kritiseerida". Lõpuks hääletas seaduse vastu siiski ainult AfD, põhjendades seda "liigse sekkumisega väljendusvabadusse".
Varasemalt käsitleti kuriteona vaid avalikult välja pandud lipu põletamist, nt mõne välissaatkonna ründamisel. Kuid kui eraisik oleks ostnud endale lipu ja selle põlema süüdanud, siis poleks selles probleemi nähtud ‒ kuid pärast uue seaduse vastuvõtmist käsitletakse ka seda nüüd vihakuriteona.
Justiitsminister: lipu põletamine aitab kaasa viha külvamisele
Justiitsminister Christine Lambrechti sõnul ei saa lipu põletamine kujutada endast rahumeelset meeleavaldust ega olla seega ka väljendusvabaduse alusel kaitstud. Tema sõnul aitab lipu põletamine vastupidiselt kaasa hoopis "vihkamise, raevu ja agressiooni" külvamisele ning "riivab paljude inimeste tundeid".
Seadusemuudatus eemaldab nii-öelda seaduselünga Saksamaa karistusseadustikus, andes Euroopa Liidu lipule nüüdsest võrdse kaitse rahvuslippudega.
Tavakodanike väljendusvabadus üha aheneb
Sellised seadused aitavad Saksamaa valitsusel omada monopoolset positsiooni suhete korraldamisel välisriikidega. Seejuures on tavakodanikel keelatud terve rida eneseväljendusi, alates lippude põletamisest kuni välispoliitikute solvamiseni.
Seetõttu on viimastel aastatel valitsuse poolse löögi alla sattunud ka kunstnikud, kes on välisriikide juhte pilanud, nt telekoomik Jan Böhmermann, kes pilas oma luuletusega Türgi presidenti Recep Tayyip Erdoğani ajakirjanike ja vähemuste halva kohtlemise pärast.
Türgi valitsus oli selle luuletuse pärast niivõrd pahane, et Saksamaa suursaadik kutsuti vaibale ning nõuti ka koomiku kohtu alla andmist. Luuletus keelati seejärel Saksamaal ära ning süüdimõistmise korral oleks koomikut ees oodanud kuni viieaastane vangistus.
Toimetas Martin Vaher