Saksa kantsler Angela Merkel andis oma pressiesindaja kaudu teada, et kuigi väidetavalt iraaklase noa läbi langenud sakslase surm põhjustab inimestes arusaadavalt kurbust ja muret, ei ole "vägivallaaldiste paremäärmuslaste ja neonatside" marssidel "vähimatki pistmist inimliku kurbusega või murega linna sidususe pärast."
"Need inimesed, kes marsivad ja on vägivallaaltid – mõned on samuti häbitult näidanud oma lähedust natsismile –, nemad ei esinda ei Chemnitzit ega Saksimaad tervikuna, samuti ei ole nemad rahvas," ütles Steffen Seibert, viidates protestijate seas populaarsele hüüdlausele "Meie oleme rahvas!", kirjutab The Local.
"Meil tuleb see neile selgeks teha" nii poliitiliste kui juriidiliste meetoditega, ütles kantsleri pressiesindaja.
"Iga kodanik võib ühtlasi tõsta oma hääle, et selgelt näidata neile oma suhtumist vihkamise vastu, katsete vastu seda maad lõhestada."
Merkeli kriitikale reageeris teravalt erakonna Alternatiiv Saksamaale (AfD) kaasjuht Jörg Meithen, kes ütles Baieris toimunud tänavafestivalil: "Siin mustatakse üldistavalt tervet liidumaad ja selle elanikke, kuna see olukord selgelt ja arusaadavalt põhjustab pahameelt."
The Locali andmetel on vastumeelsus Merkeli liberaalsele pagulaspoliitikale Saksimaal (kus Chemnitz asub) eriliselt sügav ning AfD on seal oma migratsioonivastase kampaaniaga tugeva toetuse pälvinud.
Küsitluste valguses võib AfD osutuda tuleval aastal toimivatel regionaalvalimistel Saksimaa suuruselt teiseks erakonnaks.
Samal ajal on Merkeli erakonna CDU ridadest pärit Saksimaa peaminister Michael Kretschem kritiseerinud viisi, kuidas meedia Chemnitzi sündmusi on kajastanud. Seal "polnud jõuke, polnud tagaajamisi, polnud pogromme," toonitas ta.
"Mis tol õhtul juhtus, oli kohutav roim, ning sellega tuleb järjekindlalt ja jõuliselt tegeleda," ütles ta pussitamise kohta.
"Ma olen veendunud, et paremäärmuslus on meie demokraatiale suurimaks ohuks, " ütles Kretschem, kuid asetas küsimärgi alla teated sellest, otsekui oleksid paremäärmuslased linnas migrandi taustaga inimesi taga ajanud.
"Ei ole okei, et kaugelt eemalt vaatajad ülirangelt teevad üldistavaid järeldusi Chemnitzi linna suhtes," manitses minister.
Varasemalt oli internetti postitatud videoid, mis näitasid, kuidas mitu meest jooksid järele inimestele, kel nägid välja kui välismaalased. Mitmed meediaorganisatsioonid viitasid nendele videotele ning kasutasid sõnu nagu "jõuk".
Kantsler Merkel ütles pärast kõnealuseid sündmusi augusti lõpus, et videomaterjal näitas jahipidamist.
"Meil on videosalvestised [inimestest], kes teisi taga ajavad, ja sellel pole meie põhiseadusliku riigiga midagi pistmist," kinnitas kantsler.
Paar päeva tagasi teatas Dresdeni prokuratuur, et mainitud videote hindamine pole veel lõpetatud.
Küll aga ütles prokuratuuri kõneisik: "Selles osas, mida me juba näinud oleme, puuduvad tõendid, mis viitaksid, et selliseid tagaajamisi oleks toimunud."
Seepeale sõnas Merkeli kõneisik Seibert: "Aga salvestised näitavad, kuidas välismaise taustaga inimesi seejärel represseeriti ja kuidas neid ähvardati."