Vana aasta viimasel päeval põhjustas Euroopa Komisjon liikmesriikide seas diskussiooni, kui lisas energiasektoris lubatud roheinvesteeringute kava töödokumenti maagaasi- ja tuumaenergia.
Komisjoni energiainvesteeringute töödokumendis on samas kirjas, et maagaas ja tuumaenergia on ainult rohelise energeetika üleminekulahendused. Dokumendis kirjutatakse: "On vajalik mõista, et fossiilse gaasi- ja tuumaenergia sektorid võivad aidata kaasa liidu majanduse süsiniku heitmetest vabastamisele."
Kui komisjoni kava suurema osa liikmesriikide poolt heaks kiidetakse, saavad kõige kõrgematele keskkonna ja tõhususe standarditele vastavad gaasi- ning tuumaelektrijaamad Euroopa Liidu poolt külge rohelise märgistuse. Ettepanek ratifitseeritakse eeldatavalt 2023. aastal.
Eelmise aasta viimasel päeval liikmesriikidele tutvumiseks saadetud "rohelise" gaasi- ja tuumaenergia kava ärritas märkimisväärselt Saksamaa uut punarohelist valitsust, kes peavad sellist lähenemist Euroopa Liidu roheideaalide reetmiseks. Riigi roheline keskkonnaminister Steffi Lemke kuulutas, et "see on absoluutselt vale kui Euroopa Komisjon kavatseb lisada tuumaenergia Euroopa jätkusuutlike majandustegevuste taksonoomiasse". Minister avaldas lisaks muret tuumajäätmete ladustamise ja võimalike tuumakatastroofide pärast.
Saksamaa roheline majandus- ja kliimakaitse minister Robert Habeck lisas, et komisjoni kava "lahjendab jätkusuutlikkuse tunnustatud kuvandit" ja nimetas seda "rohepesuks".
Saksamaa uue sotsiaaldemokraadist kantsleri Olaf Scholzi valitsuse jaoks teeb olukorra veelgi keerulisemaks asjaolu, et ettepaneku taga on suuremas osas Prantsusmaa, mis on Saksamaa suurim rivaal Euroopa Liidus. Prantsusmaa energiatootmisest moodustab tuumaenergia seitsekümmend protsenti, mille tõttu riik eriti ei hooli Saksamaa radikaalsete poliitikute sõnavõttudest.
Komisjoni töödokumendi ettepanekuid kiitis Unagri strateegiavaldkonna riigisekretär Balázs Orbán, kelle sõnul avab see tee uutele energiasektorite investeeringutele.
Orbáni sõnul aitab tuumaenergia alandada Euroopa Liidu energiahindu ja vähendada energiasõltuvust liidu välistest riikidest.
Tuumaelektrijaamades toodeti 2019. aastal 26 protsenti Euroopa Liidu elektrist ja ligi pool madalate heitmetega energiast. Euroopa Liidu 27 liikmesriigist on tuumajaamad kolmeteistkümnes.
Toimetas Karol Kallas