Saksamaa energiapoliitika, mille peaeesmärk on suurendada pidevalt taastuvenergia kasutamist, lõpetades samal ajal tuuma- ja kivisöe kasutamine, on toonud kaasa suure ebakindluse energiavarustuse osas nii keskpikas kui pikas perspektiivis, sõnas Saksamaa suurima tööstusliidu president usutluses Briti majandusväljaandele Financial Times (FT).
"Keegi ei saa täna kindlalt öelda, milline on meie energiavarustus seitsme aasta pärast, ja seetõttu ei saa keegi öelda ka seda, kui kõrged saavad siis olema Saksamaal energiahinnad," ütles Saksamaa suurima tööstusorganisatsiooni Bundesverband der Deutschen Industrie (BDI) president Siegfried Russwurm usutluses FT-le.
"Ettevõtete jaoks, kes peavad tegema investeerimisotsuseid, on see keskkond täiesti mürgine," lisas Russwurm.
Saksamaa viimase kahe aasta energiapoliitika on erinenud paljude teiste arenenud tööstusriikide omast. Euroopa suurim majandusriik on seadnud nimelt eesmärgiks, et 2045. aastaks on Saksamaa "süsinikdioksiidivaba" ja et 2030. aastaks on taastuvenergia osakaal elektritootmises tõusnud 80 protsendini, võrreldes praeguse 50 protsendiga.
Samal ajal kui teised arenenud riigid – selhulgas Jaapan – panustavad taas suurel määral tuumaenergiale, et suurendada heitkoguste vaba elektritootmist ja vähendada samas tasapisi oma sõltuvust fossiilkütuste impordist, sulges Saksamaa eelmisel aastal kõik oma allesjäänud tuumaelektrijaamad järsult.
"Meil ei ole ikka veel selgust, kuidas ja millal me saame luua usaldusväärse reservvõimsuse," ütles Russwurm FT-le, kommenteerides valitsuse suutmatust tagada tööstustele energiavarustust keskpikas ja pikas perspektiivis.
Veebruari alguses teatas Saksa Liitvabariigi valitsus, et kavas on avada konkurss 10 gigavatise koguvõimsusega maagaasil põhinevate jõujaamade loomiseks, mis oleks võimalik üle viia vajadusel vesinikkütusele.
Saksa majandusministeeriumi teatel leppisid Saksamaa kantsler Olaf Scholz, majandusminister Robert Habeck ja rahandusminister Christian Lindner kokku programmis, millega föderaalvalitsus hakkab rahastama uusi gaasijõujaamu kliima- ja (energeetika)üleminekufondi rahaga.
Toimetas Adrian Bachmann