Saksamaa sotsiaaldemokraadist siseminister kavatseb muuta hõlpsamaks paremate vaadetega "äärmuslaste" jälitamise, nende ja võõramaiste tahtliku väärteabe kampaaniate tuvastamise ning karistamise.
Saksamaa sotsiaaldemokraadist siseminister Nancy Fraeser tegi valitsusele ettepaneku muuta seaduseid viisil, mis lubab väiksema vaevaga jälitada riigikorrale ehk ühisparteile "potentsiaalset ohtu" kujutavaid parempoolseid poliitilisi parteisid ja organisatsioone ning keelata ära nende rahastamise, vahendab uudisteagentuur AP.
"Mitte keegi, kes annetab raha paremäärmuslikule organisatsioonile, ei tohi jääda tuvastamata," leiab Fraeser. "Need, kes pilkavad riiki, peavad saama tunda jõulist riiki."
Fraeseri seadusemuudatuse ettepanek kannab nime "otsustav paremäärmuslusega võitlemine" ja koosneb 13 meetmest. Nõndanimetatud "paremäärmuslased" soovitakse seaduse silmis panna ühte patta organiseeritud kuritegevusega.
Sotsiaaldemokraadi ettepanek parema ilmavaatega inimeste jälitamiseks on osalt ajendatud äärmusvasakpoolse vabaühenduse Correctiv koostatud "paljastusest". Correctivi agendi väitel osalesid AfD poliitikud koos teiste Saksamaa poliitikutega, kelle hulgas olid näiteks mõned kristlikud demokraadid (CDU), ja äriinimestega 2023. aasta 25. novembril Potsdamis toimunud konverentsil, kus arutati muuhulgas ebaseaduslike sisserändajate kodumaale tagasi saatmist.
Correctiv on tänaseni ainus väidetava sisserändajate väljasaatmise vandenõu allikas. Kõik konverentsil osalenud inimesed on "paljastuse" süüdistused tagasi lükanud. AfD on loendamatud korrad kinnitanud, et kui kedagi kunagi koju tagasi saatma üldse hakatakse, on need ebaseaduslikud sisserändajad ja inimesed, kelle asüülitaotlus on tagasi lükatud. Sellest hoolimata on Saksamaa ühispartei, peamiselt sotsiaaldemokraadid ja rohelised, ning sellega nabanööri pidi seotud loendamatu arv riigi raha otsas tegutsevaid vabaühendusi korraldanud suurlinnades massimeeleavaldusi.
Samamoodi on Correctivi äärmiselt erapoolikust ja kaheldavast "paljastusest" saanud Saksamaa korporatiivses ajakirjanduses üks viimaste kuude olulisemaid jututeemasid.
Saksamaa sisejulgeolekuameti (põhiseaduse kaitse amet; Bundesamt für Verfassungsschutz; BfV) sõnul jõudis 2022. aastal paremäärmuslaste arv riigis 38 000-ni, kellest 14 000 kohta arvatakse, et need võivad olla vägivaldsed. Ameti juhi Thomas Haldenwangi sõnul 2023. aastal paremäärmuslaste arv kasvas.
Faeseri sõnul ei saa tänaste seaduse alusel äärmuslaste rahastamist takistada, kuna esimesed on suunatud ainult "vägivalda õhutavate ja vägivalla suunitlusega" liikumiste vastu. Tema sõnul peaks seaduseid muutma viisil, et rahastamise tõkestamisel arvestatakse ka "ohupotentsiaali" ja raha saaks rühmitustelt ära võtta kiiremini ning väiksema bürokraatliku vaevaga.
"Saksamaa paremäärmuslastel ja välismaa autokraatidel on üks ühine tunnus: nad tahavad õhutada raevu ja eraldumist ning teevad seda peamiselt tahtliku väärteabe levitamise kaudu," rääkis sots ajakirjanikele oma mõtteid tutvustades.
Samuti on tema sõnul üha suuremaks mureks tehisaru abiga loodud pildid ja videod.
Sotsiaaldemokraadist siseminister kinnitas, et ministeerium teeb koostööd kohalike võimudega vältimaks "paremäärmuslaste" riigist lahkumist.
Parema ilmavaatega inimeste jälitamiseks kavatsetakse luua siseministeeriumi juurde "varase [ohu] tuvastamise üksus", mis peaks alustama tööd mõne kuu jooksul. "Ohuks" määratakse kava kohaselt ka inimesed, kes AfD-le ja teistele parema ilmavaatega organisatsioonidele raha annetavad, millise tegevuse peale soovitakse nende pangaarved külmutada.
Peale otsustava "paremäärmuslastega" võitlemise soovitakse uue seadusega jõulisemalt kammitseda "internetis levivat viha" ja eemaldada riigiametitest "põhiseaduse vaenlased".
Üle riigi on küsitlustes kõige populaarsem partei CDU, mida toetab 31 protsenti valijatest. Teisel kohal on AfD 21, millele järgnevad Sotsiaaldemokraadid 15, Rohelised 13, Vabad Demokraadid 4 ja Vasakpartei kolme protsendiga. Endise Ida-Saksamaa aladel asuvates liidumaades – välja arvatud Berliin, mis on roheäärmuslaste kants – küündib AfD toetus üle 30 protsendi.
Järgmised Bundestagi valimised toimuvad 2025. aasta 26. oktoobril.
Toimetas Karol Kallas