Väga pikalt oli selgusetu, mida valitsuse juurde moodustatud koroonakomisjoni koosolekutel arutati, sest protokolle välja ei antud. Lõpuks õnnestus Frankfurdi arstil Christian Haffneril halduskohtu kaudu protokollid kätte saada. Paraku on suur osa tekstist mustaga üle tehtud.
Valitsuse juurde nõuandvaks koguks moodustatud nn COVID-19 ekspertide komisjonis oli 19 liiget. Komisjon moodustati pärast teadlaste tungivat üleskutset, et valitsusel oleks pandeemia ajal otsuste tegemiseks ekspertide nõuanded ja hinnangud, kus oleks antud soovitusi vastavalt oma teaduslikule erialale, vahendab Die Welt.
Epidemoloog Klaus Stöhr leiab, et komisjoni liikmed aga võtsid sõna teemadel, mis kaugelt ületas nende erialast pädevust või millel polnud sellega mingit kokkupuudet. „Komisjoni liikmete ülesanded olid väga ebaselged, nii et nad ületasid oma erialast pädevust," hindab Stöhr pärast protokollidega tutvumist. „On kahetsusväärne, et inimesed, kes analüüsivad intensiivosakondade olukorda või tegelevad infektsioonileviku modelleerimisega, teevad samal ajal ka ettepanekuid, kuidas koroonameetmeid rakendada ja kuidas PR-tegevust parandada."
Tema sõnul oleks kummaline, kui epidemoloog hakkaks intensiivravi arstile soovitusi andma, kuidas intensiivosakonna tööd organiseerida. Stöhr ei saa ka aru komisjoni koosseisu loogikast, kuna sinna kuulus kaks füüsikut, aga näiteks mitte ühtegi vanurite hoolekande spetsialisti, kuigi just vanemad inimesed said koroonaga ja kehtestatud meetmetega palju pihta.
Stöhr osutab, et küsimuse alla saab panna ka komisjoni sõltumatuse, kuna igal koosolekul osales tervishoiuminister Karl Lauterbach või tema esindaja.
Epidemoloog juhib tähelepanu eriliselt sellele, et ekspertidele polnud valitsuse või ministeeriumi poolt antud konkreetseid ülesandeid. „Puudus nõue esitada alternatiivseid ettepanekuid, samuti pole otsuste või meetmete mõjude ülevaateid."
Stöhr nendib ka seda, et kordagi ei tulnud komisjonis jutuks selline oluline teema nagu pandeemia lõpp või see, kuidas peaks nägema välja pandeemiast väljumise strateegia.
Tuntud viroloog ja epidemoloog Alexander Kekulé osutab protokollide põhjal nõuandmise madalale tasemele. „Palju aega läks vastastikuse info vahetamisele, milles puudusid sisulised faktid."
Kekulé viitab, et komisjon hindas korralikult üle Omikroni tüve ohtu ja nõudis ebaproportsionaalselt karme meetmeid ning oldi pettunud, kui valitsus meetmeid soovitud viisil ei kehtestanud. „Komisjon oli pahane, et märtsis 2022 meetmeid leevendati. Kui haiglate koormus langes ja alates 2022 kevadest hingamisteedesse haigestumine ei tõusnud, siis oli ekspertide komisjoni enamus väga üllatunud," lisas Kekulé.
Nagu eespool märgitud, siis suur osa protokollide tekstist on musta värviga kaetud. Liidukantsleri büroo põhjendab seda tugevalt emotsionaalselt ja poliitiliselt laetud debatiga, mis ühiskonnas koroona teemal aset leidis ja leiab ning kardab, et komisjoni liikmed võivad muutuda seetõttu koroonameetmeid kritiseerivate inimeste märklauaks.
Muuhulgas on musta värviga kaetud ka see tekstiosa, kus käsitletakse vaktsiinide kõrvalmõjusid. Kantsleri büroo põhjendab kõrvalmõjude info mitteavalikustamist majandushuvidega.
Toimetas René Allik