Endine Euroopa Komisjoni Energeetika Peadirektoraadi kõrge ametnik (1982-2018) Samuel Furfari leiab, et energiavajaduse katmiseks peab EL maha jätma rohekavad, hakkama uuesti maagaasi ammutama ja arendama tuumaenergeetikat.
Energiapoliitikast on saanud ideoloogilise lehmakauplemise ohver. Ajal kui energia peaks olema odav, maksavad kodanikud selle eest hingehinda ja paljud jäävad eeloleval talvel tõenäoliselt külma kätte. Viimast tänu Saksamaa eksperimentaalsele EnergieWende'i (energiaülemineku) poliitikale, mis on sunnitud peale tervele Euroopa Liidule. Esimeses järjekorras tuleb selliseid asju endale teadvustada ja kiire energiaülemineku teemal unistamise peab ära lõpetama.
Euroopa Liidu energiapoliitikast on saanud ideoloogilise lehmakauplemise ohver.
Saksamaa oli kunagi hüdraulilise kivilõhkamise (hüdrofrakkimise) teerajaja ja kavatses hakata kaevandama põlevkiviõli ning -gaasi:
Saksamaa riiklikud geoloogilised uuringud jätkavad konstruktiivselt "Verbund Kohlenwasserstoffgeologie" (komposiit-süsivesinike geoloogia) koostööprogrammi raames nafta ja maagaasi maardlate arendamist ning nimetatud maavarade tööstuslikku tootmist. Viidatud lepingulise koostöö raames nõustab Alam-Saksimaa Piirkondlik Mullastikuuuringute Kontor kõiki kaevandusettevõtteid põlevkiviõli ja maagaasi kaevandamist puudutavate geoteaduslike küsimuste, samuti ka nimetatud maavarade maa-aluste hoidlate teemal. … Söhlingeni ja Schneverdingeni piirkonna punastes madala-läbilaskvusega liivakivides talletatud maagaasi peetakse jätkuvalt riikliku [gaasi]reservi baasallikaks.
Sellised mõtted olid kirjas 2001. aastal avaldatud Alam-Saksimaa piirkondlikus mullastikuuuringus "Alam-Saksimaa geoloogilised uuringud" (osana aruandest Erdöl und Erdgas in der Bundesrepublik Deutschland 2001).
Toona tegutses Saksamaal hüdrofrakkimise valdkonnas naftaettevõte ExxonMobil, mis uuris liivakividesse talletunud gaasimaardlaid. Tegemist ei ole päris samasuguse lasundiga, millest saadakse kildagaasi, kuid selle ammutamiseks kasutatakse sama tehnoloogiat. Paraku jäid peale keskkonnakaitsjad ja kõik maagaasi ammutamise kavad maeti maha.
Ülikiiresti, nagu kõik oleks ette kokku lepitud, pühkis põlevkivigaasi vastane tõusulaine üle Saksamaa ja selle järel sama kiiresti üle Euroopa Liidu. Energeetikaekspert Drieu Godefridi on teinud järgmise tähelepaneku:
Saksamaal asutasid juhtivad keskkonnaorganisatsioonid WWF, BUND ja NABU "keskkonnahoiu" sihtasutuse Naturschutzstiftung Deutsche Ostsee (NDO), mille üheks osaliseks oli Nord Stream AG. … "Keskkonnakaitse organisatsiooni" NDO tegevuseks annetas Gazprom kümme miljonit eurot. Viidatud Saksamaa keskkonnaorganisatsioonid WWF, BUND ja NABU avaldasid samal ajal vihast vastupanu Saksamaa tuumaenergeetikale ning laiemalt põlevkivigaasi kaevandamisele Euroopas.
Saksamaa tööstus kannab koos riigi poliitilise klassiga vastutusekoormat tänaste energiaektorit tabanud probleemide eest.
Saksamaa Rohelised kavatsesid sulgeda riigi tuumajaamad ja asusid selle asemel toetama Nord Streami gaasijuhet, mida saatis lisaks vastuseis LNG terminalidele. See on äärmiselt ebatõenäoline, et Saksamaa tööstus tervikuna ei olnud sellisest vahetuskaubast teadlik. Selle tõttu kannab see koos riigi poliitilise klassiga vastutusekoormat tänaste probleemide eest. Kui sellised kavad oleksid piirdunud ainult Saksamaaga, oleks asi olnud juba tõsine, aga sakslased veensid Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liitu tervikuna, et need järgiksid Saksamaa rohestatud energiapoliitikaid. Ühtekokku on tegemist enneolematu eksimusega Euroopa koostöö ajaloos.
Teadus elektri vastu
Euratomi lepingu raames, mis näeb ette tsiviilotstarbelise tuumaenergeetika arendamist, on Saksamaa koos mitmete Euroopa Liidu liikmesriikidega panustanud tuumaenergeetikasse.
Rohepoliitikate näol on tegemist enneolematu eksimusega Euroopa koostöö ajaloos.
2000ndal aastal oli Saksamal 22 gigavati (GW) mahus tuumaelektrijaamu, mis tootsid kokku 170 teravatt-tundi (TWh) elektrienergiat (see oli 30 protsenti riigi kogutoodangust). 2019. aastaks jäi sellest järele 9,5 megavatti (MW) tuumajaamu, mis tootsid 75 TWh elektrit (12% riigi toodangust). Ülejäänud tuumajaamad suleti, kuna keskkonnahoidjad käivitasid 1980ndatel EnergieWende'i kava, mille üheks olulisemaks eesmärgiks oli tuumajaamade sulgemine. Need Grünenid veensid ära suure osa sakslastest, et riik saab peatselt kogu vajamineva energia taastuvatest allikatest, mis on odav ja puhas, isegi kui selleks tuleb lühiajaliselt Venemaalt maagaasi importida. Selle tulemusena kantsler Angela Merkel hakkas vastu teadusele, mis vallas ta oli kunagi tegev, kui pälvis nooruses füüsikalise keemia doktorikraadi. Ta tegi võimule jäämise nimel kompromissi oma teadmistega.
Saksamaa loogika: selleks, et kodusid kütta, peab autodega aeglasemalt sõitma
Hiljuti kirjutas Süddeutsche Zeitung, et Baierimaa Rohelised, koostöös partei Berliini peakontoriga, leppisid Isar 2 tuumajaama tegevuse kuuekuulise pikendamisega. Kuid selle nõustumisega kaasnes ilmselt tingimus korraldada eeloleval talvel Baierimaa tööstusele stressitest, millise hinnaga ja kas see Venemaa gaasi puuduse üle elab.
Samasugused otsused langetatakse ilmselt Baden-Württembergi liidumaal asuva Neckarwestheim 2 ja Alam-Saksimaal asuva Emslandi tuumajaama kohta. Oluline on selle juures meeles pidada, et Saksamaa Rohelise liikumise vundamendiks on vihane vastuseis tuumaenergeetikale ja see on täna partei, mis peab täna karmi reaalsusega silmitsi seistes otsustama, kas viimased tuumajaamad panna kinni või mitte. [Arvamus ilmus esmakordselt 10. augustil, tänaseks on otsustatud viimased tuumajaamad aasta lõpuks siiski sulgeda.]
Lehmakauplemine tuumajaamade teemal näitab, et elatakse ideoloogilise poliitika maailmas, millel on mõistuspärasusega vähe pistmist.
Mida Grünenid siis sellise alandava alistumise eest vastu saaksid? Wall Street Journali sõnul peeti aru tehingu üle, et rohelised lepivad riigi kolme tuumajaama tööea pikendamisega, mis oli alles hiljuti mõeldamatu kuni sinnamaani, et Olaf Scholzi valitsus oli vastu isegi Euroopa Komisjoni soovile mainida tuumaenergiat viimase energiakavades. Vastutasuks piiratakse roheliste soovil riigi kiirteedel piirkiirust – taoline mõte oli samuti alles hiljuti veel totaalne tabu. Selline lehmakauplemine näitab, et elatakse ideoloogilise poliitika maailmas, millel on mõistuspärasusega vähe pistmist.
Mahu poolest on kõige olulisem energia soojus
Ukraina sõda on nii avalikkusele kui poliitikutele, sealhulgas Euroopa Liidu poliitikakujundajatele, teinud selgeks mõned olulised energeetikapoliitika tõed. Mahu poolest on kõige olulisem energia soojus. 70 protsenti Euroopa Liidu maagaasist kulub soojuse, mitte elektri tootmiseks. Saksamaal on see määr veelgi suurem ja elektrijaamades põletatakse ainult kuus protsenti maagaasist. Saksamaa katastroofilise olukorra kontekstis on ka selle 6 protsendi mitte kasutamine oluline, aga sellest ei piisa.
Kestev energiakriis näitab, et päikesepaneelidel, tuulegeneraatoritel ja tuumaenergial pole mingit tähendust, kui selle juures eiratakse soojusenergiat. Euroopa Liidus tervikuna on pea pool kasutatavast lõppenergiast soojus ja elekter moodustab ainult 22 protsenti. Nagu kõik teised, vajab Saksamaa eeloleval talvel soojusenergiat kodude kütmiseks ja teenuste ning tööstuse käitamiseks. Praeguseni on selleks kasutatud maagaasi. Samal ajal on maagaas oluline sisend Saksamaa keemiatööstusele, mis ilma metaanita ei saa tööd jätkata.
Saksamaa poliitikute loogika paistab olevat selline, et soojusenergia vajaduse katmiseks maagaasiga on vaja pikendada elektrit tootvate tuumajaamade kasutusaega. Samuti on vaja vähendada sõidukite kiirust Autobahnidel, mis vähendaks bensiini ja diiselkütuse kasutamist, mida niigi sooja tegemiseks ei kasutata.
Selline poliitiline loogika on reaalsusest väga kaugel.
Samasuguseid vigu on teinud Prantsusmaa ja Belgia
Sarnased vead on Prantsusmaale läinud maksma selle geopoliitilise rolli tuumaenergeetikas. Selleks, et moodustada valitsus looduskaitsjatega, lubas Prantsusmaa endine president François Hollande vähendada tuumaenergia osakaalu riigi elektritootmises viiekümne protsendini. Sellise lubadusega hävitati aastakümnete jooksul üles ehitatud välismaiste tuumatehnoloogia huviliste usaldus Prantsusmaa lahenduste vastu.
Poola, mis oli enne 1990. aastat ainukene Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu satelliitriik, millel ei olnud oma tuumajaama, ostab endale USA päritoluga, mitte Prantsusmaa jaamad. Roheliste loogikast lähtudes pani Emmanuel Macron kinni täies töökorras Fessenheimi tuumajaama.
Sarnaseid poliitikaid üritatakse hetkel jõustada Belgias, kus on käimas sürreaalne protsess, millele pole pakutud ühtegi alternatiivi, kus poliitiline maailm näägutab olemasolevate tuumajaamade tööaja pikendamise kallal. Tuumajaamade omanik Engie peab valitsusega läbirääkimisi kahe reaktori tööea pikendamiseks, milleks on sellel vaja ka valitsuse rahalist toetust. Samal ajal ei peaks riik sulgema ühtegi seitsmest täna töötavast reaktorist.
Euroopa Liit ei peaks ootama, et Lõuna-Euroopa toob Saksamaa roheliste huvides enda ohvriks
Kõige suurem süüdlane tänases energiakriisis on eelkõige Saksamaa.
Euroopa Komisjon on teinud liikmesriikidele ettepaneku, et need hakkaksid vabatahtlikult energiatarvet piirama. Kui sellest ei piisa, tahetakse maagaasi 15-protsendine kokkuhoid teha riikidele kohustuslikuks. Viidatud kütus, mis alles mõned kuud tagasi ära põlati, on äkki nii väärtuslik, et seda peab kokku hoidma. Samal ajal on Portugal, Hispaania ja Itaalia teinud Euroopa Komisjonile selgeks, et nemad ei hakka oma kodanikelt nõudma sakslaste aitamiseks iseenda ohvriks toomist, kuna kõige suurem süüdlane tänases energiakriisis on eelkõige Saksamaa ise. 9. augustil lepiti gaasi kokku hoidmine siiski kokku, kuid sellele kirjutati juurde ohtralt erandeid ja erinevaid kohustustest mööda hiilimise võimalusi. Tegemist on suuremas osas mures avalikkuse eksitamiseks mõeldud dokumendiga.
Saksamaa Rohelised koos Merkeliga eirasid vajadust mitmekesistada oma gaasiallikaid ja vähendada sõltuvust Venemaa gaasist. Nende kõige suuremaks eksimuseks võib pidada, et Saksamaale ei ehitatud ühtegi gaasiterminali, mis oleks võimeline käitlema rahvusvahelistelt turgudelt pärit veeldatud maagaasi (LNG). Lõuna-Euroopa riigid on seda samal ajal teinud, kuigi Itaalias on Rohelised avaldanud suurema arvu LNG terminalide rajamisele ägedat vastupanu. Esimese Euroopa LNG terminali ehitas Hispaania 1969. aastal Barcelona sadamasse. Tänaseks on poolsaarel neid seitse, sealhulgas üks Gijonis (Astuurias), mida isegi ei kasutata, kuna turu vajadused on nii hästi kaetud, ja üks Tenerife saarel. Ülejäänud vajamineva maagaasi saab Hispaania Alžeeriast kahe torujuhtme kaudu.
Varem tegeles Hispaania tuleviku energiaallikate mitmekesistamisega, mida Saksamaa eiras, kuid täna on valitsuses Podemose kommunistid, kes järgivad Saksamaa EnergieWende'i mudelit.
Lühidalt ei peaks Euroopa Komisjon ootama, et Lõuna-Euroopa tooks oma inimesed ohvriks Saksamaa looduskaitsjatele. Seda isegi vaatamata Lissaboni lepingu 122. artiklile, milles räägitakse liikmesriikide solidaarsusest, seda "eriti energeetika valdkonnas".
Samuti ei peaks Komisjon ootama Ungari solidaarsust, mille välisminister käis 21. juulil Moskvas pidamas kõnelusi täiendavate gaasitarnete teemal. Mõned päevad varem kuulutas Ungari peaminister Viktor Orban, et Euroopa Liit on sanktsioone kehtestades teinud vea. See kõik on osa läbirääkimistest Brüsseliga, mis on tõkestanud toetusrahade Ungarile eraldamise… ["Õigusriigi põhimõtete" rikkumise eest.]
Vastutama peavad sakslased
Inimesed, kes vaatavad oma hullumeelselt suuri energiaarveid, peavad meeles pidama, et see kõik on sakslaste EnergieWende'i poliitika süü, mille alusel soovitakse kogu Euroopa Liidus teha ots peale fossiilkütuste- ja tuumaenergeetikale. Ukraina kriis on probleemi ainult võimendanud, kuid see ei ole Vladimir Putin, kes oli kriisi algatajaks, kuhu Saksamaa kõik Euroopa Liidu liikmesriigid on tirinud. Energiahinnad hakkasid kasvama juba 2021. aasta septembris, viis kuud enne sõja algust. Kogu Euroopa Liit on Saksamaa EnergieWende'i poliitika ohver, mille järelmiks on Venemaa gaasitarnete piiramine.
Oleks kõigiti loomulik kui ükski teine liikmesriik, peale Saksamaa, oma energiatarvet ei piiraks, kuna suuremas osas liikmesriikidest on energiasegu piisavalt mitmekesine. Las sakslased, kes on juhtinud rohelise energia marssi, kannatavad ise selle tagajärgede ja võimalike elektrikatkestuste käes.
Las nad näevad, et kiirteedel sõidukiiruse vähendamine ei tee nende kodusid soojemaks.
Viis ettepanekut, kuidas saada külluslikus koguses odavat energiat
Euroopal pole ilma küllusliku ja odava energiata tulevikku. Esimeses järjekorras tuleb loobuda senistest rohepoliitikatest.
Energia on väga oluline teema. Kahjuks on Euroopa Liidus võim demagoogidest poliitikute ja "lehmakauplejate" käes. Lubame käesoleval kriisil neile tõestada, et õigus oli Euroopa Liidu asutajatel, kes tunnistasid tõde, et Euroopal pole ilma küllusliku ja odava energiata tulevikku.
Järgnevalt on sellise eesmärgi saavutamiseks välja toodud viis ettepanekut. Esimeses järjekorras tuleb loobuda senistest rohepoliitikatest.
- Olemasolevate tuumajaamade tegevus peab jätkuma, seda eriti Belgias ja Saksamaal.
- Taaskäivitama peab Euratomi lepinguga ette nähtud tuumaenergeetika arendustegevuse.
- Euroopa Komisjon peab uuendama 2016. aastal vastu võetud tuumaenergeetika näidisprogrammi (PINC), mis on Euratomi lepingu 40. artiklis ettenähtud kohustus.
- Euroopa Komisjon peab tegema põlevkiviõli ja -gaasi ammutamist soosiva direktiivi ettepaneku.
- Euroopa Liit peab loobuma ebarealistlikest ja väga kallitest heitmetest loobumise kavadest (Eesmärk 55). Samuti tuleb loobuda Saksamaa survel kehtestatud vesiniku kasutamise soodustamisest, mida saab teha ainult maagaasi toel.
(Samuel Furfari arvamuslugu ilmus esmakordelt prantsuskeelses väljaandes Atlantico, inglise keeles 22. augustil uudistekanalis Brussels Report.)
Tõlkis Karol Kallas