SAPTK loodav õiguskeskus taotleb kohtult vallandamisohus politseinikele esialgset õiguskaitset

SAPTK loodava õiguskeskuse partner, jurist Henno Nurmsalu esitas Tartu Halduskohtule taotluse anda esialgne õiguskaitse kolmele politsei- ja piirivalveameti (PPA) töötajale, keda ähvardab mittevaktsineerimise tõttu peagi töökoha kaotus. Kohus peaks küsimuses otsuse langetama lähipäevil.

Nurmsalu sõnul on PPA töötajatele edastanud segaseid signaale – kui esialgu
ähvardati nad teenistusest vabastada alles detsembris, siis nüüd juba 12. novembril. Eelmisel reedel taotles Nurmsalu töötajatele aga esialgset õiguskaitset. Nimelt on tegemist katkematu tööstaažiga isikutega, kes ameti kaotuse korral peaks käed puhtaks pühkima ka eripensioni saamise õigusest.

Kohus pole küsimuses seni veel otsust langetanud ning on andnud PPAle kolmapäevani aega esitada kaebusele vastuargumente.

Kaebaja peab PPA lähenemist sisuliselt valeks

Kaebuse kohaselt andis PPA peadirektori asetäitja arenduse alal peadirektori
ülesannetes Krista Aasi 3. novembril välja käskkirja, mille kohaselt kohustusid kõik teenistujad esitama kas vaktsineerimiskuuri läbimine või haiguse läbipõdemise tõendi hiljemalt 12. novembriks. Kaebaja aga leidis, et vaktsineerimise sund ei ole teenistuskohustustega seotud ja kujutab endast diskrimineerimist.

Lisaks leidis kaebaja, et käskkirjas viidatud PPA riskianalüüs ei ole objektiivne, ei lähtu teaduslikult tõendatud alustest ja ei vasta sellise riskianalüüsi eesmärgile ja nõuetele ning ei vasta hetke ohuolukorrale Eestis. Lisaks on vaktsineerimisotsus kaebaja hinnangul mh lähtudes põhiseaduse paragrahvidest 12, 26, 28, 41 ja 20 igaühe isiklik otsus ja olulise põhiõigusena seaduse kaitse all.

Kaebaja hinnangul võib vaktsineerimine iseenesest olla tööohutuse tagamise abinõuks, aga kõigepealt peab tööandja valima üldmeetmed (nt distantseerumise nõue, vaheseinad, töökorralduse muutmine vms) ja alles seejärel individuaalsed abinõud (nt maskid, kaitseriietus, kiirtestimine vms).

Kui riskianalüüs kinnitab, et ükski eelmainitud abinõu ei ole piisav, tagatakse töötaja ohutus kas vaktsineerimisega, nakkusohutust kinnitava tõendi kontrollimisega või töötajate testimisega. "Praeguses õigusruumis saaks nende alternatiivide hulgast sobiva valida üksnes töötaja ise. Juhul kui leitakse, et teatud ametikohtadel on eeltingimuseks vaktsineerimine, siis tuleb vastav kohustus sätestada ka seaduses. Praegusel juhul on tegemist ebaproportsionaalsuse tõttu isikute põhiõigusi rikkuva nõudega, mis oluliselt piirab põhiõigusi ja seetõttu saaks selline piirang tuleneda vaid otseselt seadusest. Sellisel juhul oleks tagatud ka normi formaalne põhiseaduslikkuse kontroll Vabariigi Presidendi ja õiguskantsleri poolt," seisab kaebuses.

Lisaks märgib kaebaja, et vaidlustatud teatises on antud kaks võimalust kohustuse täitmiseks: lisaks vaktsineerimist puudutavale võimalusele võib esitada ka läbipõdemise tõendi. Eelviidatud tõendi olemasolu aga ei tõenda kaebaja hinnangul, et seda esitav isik ei kujuta nakkusohtu, kui see tõend ei tugine negatiivsele testile.

"Tõend, mis ei tugine negatiivsele testitulemusele, kinnitab, et seda esitav isik on kas vaktsineeritud, COVID-19 haigust eelnevalt kandnud või teatud ulatuses mõlemat (vaktsineeritud isikuga võrdsustatud isikute puhul). Need asjaolud aga ei taga põhjendatud ulatuses inimese kaitset COVID-19 haiguse suhtes ja seega ka vastava isiku nakkusohutust teiste isikute suhtes. Tõendi esitamine ei aita tõkestada COVID19 levikut, vaid pigem soodustab seda. Tõendi esitamise nõudmine korralduses nimetatud tegevustes osalemiseks või õiguste kasutamiseks on abinõuna ebaproportsionaalne, kuna ei täida seda eesmärki, mille jaoks see ette on nähtud," leiab kaebaja.

PPA hinnangul võivad töötajate testimised liiga kaua aega võtta ning arvestades ka töö iseloomu võib see ebamõistlikult kulukaks minna. Kaebaja aga viitab, et paljude teadusuuringute kohaselt langeb vaktsiinide tõhusus ajas märgatavalt, mistõttu ei saa seda käsitleda nakkusohutuse tõendina, mida PPA teeb.

Kokkuvõttes leiab kaebaja, et käskkirjas ja selle lisades sisalduvad mitmed olulised puudused, mis ei võta arvesse kõiki võimalusi ohutegurite minimeerimisel. Samuti ei lähtu riskianalüüs teadusuuringute käigus tõendatud asjaoludest viiruse edasikandumise tingimuste kohta. Kaebaja leiab samuti, et kui riskianalüüs kinnitab, et rahvatervise või kriitiliste teenuste toimepidevuse tagamiseks on vältimatu tagada töötajate vaktsineerimine, tuleb asjakohaseid seadusi täiendada tegevusaladega, millel töötamiseks oleks ilmtingimata vaja tervisetõendi esitamine ning täpsustada, milliseid tõendeid on tarvis esitada.

Teadaolevalt on mitmed teisedki politseinikud vaidlustanud või vaidlustamas eelnimetatud käskkirja.