Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) saatis täna Eesti Arstide Liidu eetikakomiteele pöördumise, paludes hinnata, kas perearst Karmen Jolleri poolt meedia vahendusel kultuuriminister Anneli Oti vaktsineerimisele survestamine on kooskõlas Eesti Arstieetika Koodeksis sätestatud põhimõtetega.
Pöördumine esitati seoses Jolleri 25. juuli 2021 arvamusega, mis kandis pealkirja „Karmen Joller Jaak Aabile: üksainus vaktsineerimata inimene võib põhjustada teise surma" ning mis kujutas endast vastulauset Jaak Aabi artiklile (Delfi 24.07), mis omakorda oli vastulause Eesti Päevalehe juhtkirjale (EPL 24.07), kus kutsutui Anneli Otti kultuuriministri kohalt tagandama.
Joller väljendas oma avalduses seisukohta, et nakkushaiguse vastu vaktsineerimine ei ole mitte kunagi isiklik teema, et vaktsineerimata inimene võib olla põhjus, miks teine inimene sureb, et vaja on luua olukord, kus teatud ametikohtadel lihtsalt ei ole võimalik vaktsineerimata inimestel töötada ning et ainult vaktsiin annab meile kauaoodatud vabaduse – nii üksikisikule kui tervele riigile.
"Leiame, et selline avaldus kujutab endast arstieetikaga ühitamatut propagandistlikku seisukohta, mis ei võta arvesse patsientide otsustusvabadust ja erivajadusi. Iga arst peaks teadma, et vaktsineerimine on alati sügavalt isiklik otsus, olgugi et sel on ka sotsiaalne dimensioon. Tegu on sügavalt isikliku otsusega ainuüksi seetõttu, et inimeste tervislikust seisundist või tervislikest eripäradest tulenevalt võib vaktsineerimine olla vastunäidustatud või ka mittevajalik (nt ohu väiksuse tõttu või haiguse läbipõdemisest saadud loomuliku immuunsuse tõttu)," sedastatakse pöördumises.
Pöördumises lisatakse et ükski arst ei tohiks survestada konkreetseid inimesi enese vaktsineerida laskmisele – rääkimata avalikust survestamisest –, olemata kursis selle inimese tervisliku seisundi ja võimalike vastunäidustustega. Kohatu on isegi arsti poolt konkreetsete inimeste terviseandmetega avalik spekuleerimine meedia vahendusel.
"K. Jolleri poolt konkreetsete inimeste nimeline avalik survestamine enese vaktsineerida laskmisele ja avalike üleskutsete tegemine nad vastasel juhul ametist kõrvaldada on eetiliselt seda problemaatilisem, et jutt käib üksnes hädaolukorra kasutusloa saanud ja täiesti uudsel mRNA tehnoloogial baseeruvatest vaktsiinidest, mille 2-aastane testimisperiood ei ole veel lõppenud, mille pikemaajalised kõrvalmõjud on teadmata ning millega kaasneda võivate kahjustuste eest ei kanna ei K. Joller, vaktsiinitootjad ega ka avalik võim praktiliselt mitte mingisugust reaalset vastutust," toonitatakse pöördumises.
Pöördumisega on terviklikul kujul võimalik tutvuda siin.
Toimetas Varro Vooglaid