SAPTK juht Varro Vooglaid pöördus sotsiaalministeeriumi immunoprofülaktika ekspertkomisjoni poole selgitustaotlusega, millised on kuue kuu vanuste laste mRNA süstisoovituse teaduslikud alused.
Sotsiaalministeeriumi immunoprofülaktika ekspertkomisjon (edaspidi SIPEK), mida juhib sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna juhataja Heli Laarmann, pidas 2022. aasta 28. novembril maha koosoleku, kus otsustati, et jätkuvalt soovitatakse süstida mRNA ainetega kõiki lapsi alates nende kuuendast elukuust.
Samuti soovib SAPTK saada teada, mida täpsemalt tähendavad laste "riskigrupid", miks soovitatakse Pfizer/BioNTech Comirnaty mRNA lisasüstidega "tõhustada" riskigruppidesse kuuluvaid lapsi alates viiendast eluaastast ja kõiki lapsi alates 12. eluaastast?
SAPTK jätkab küsimustega, miks SIPEK ei arvesta laste loomuliku imuunsusega ja millised on teadusuuringud, millele nende laste süstimise soovitused ning arvamus, nagu need süstid oleksid lastele ohutud, tugineb?
ERRi uudisteportaali andmetel ei kuulu SIPEKi liikmete sekka ühtegi meessoost isikut. Peale Laarmanni kuuluvad sinna veel:
Kai Zilmer – Eesti Infektsioonhaiguste Selts
Marje Oona – Eesti Perearstide Selts
Eda Tamm – Eesti Lastearstide Selts
Krista Ress – Eesti Immunoloogide ja Allergoloogide Selts
Ene Tomberg – Lastekaitse Liit
Helina Pedak – Eesti Õdede Liit
Irja Lutsar – Tartu Ülikooli Mikrobioloogia Instituut
Mari-Anne Härma – Terviseamet
Irina Filippova – Terviseamet
Katrin Kiisk – Ravimiamet
Külli Friedemann – Eesti Haigekassa
Eveli Bauer – Eesti Haigekassa
Marge Truu – Sotsiaalministeerium
Lapsi mRNA ainetega süstida soovivatest SIPEKi liikmetest tahab Lutsar Eesti 200 nimekirjas pääseda poliitikuna riigikokku.
Asendusliikmeteks on nimetatud:
Maire Link – Eesti Immunoloogide ja Allergoloogide Selts
Helen Mülle – Eesti Infektsioonhaiguste Selts
Leelo Moosar – Eesti Lastearstide Selts
Iris Koort – Eesti Perearstide Selts
Sirje Sammul – Eesti Õdede Liit
Erki Laidmäe – Eesti Haigekassa
Alar Irs – Ravimiamet
Hanna Sepp – Terviseamet
Alljärgnevalt on Vooglaiu allkirjastatud pöördumine esitatud selle terviklikul kujul:
Lugupeetud Heli Laarmann!
Pöördun Teie kui sotsiaalministeeriumi immunoprofülaktika ekspertkomisjoni (edaspidi SIPEK) juhataja poole selgitustaotlusega, mis seondub komisjoni 28.11.2022 koosolekul langetatud otsustega teha ettepanek jätkata lastele koroonavaktsiinide manustamist.
Sellega seonduvalt palun selgitust seonduvalt järgmiste küsimustega:
1. Kas on korrektne tõlgendus, et SIPEK soovitab jätkuvalt süstida Comirnaty (Pfizeri-BioNTech) koroonavaktsiini esmadoose kõigile lastele alates 6 elukuust ja sõltumata sellest, kas nad kuuluvad riskigruppi või mitte? Kui see tõlgendus ei ole korrektne, siis millistele lastele soovitab SIPEK jätkuvalt koroonavaktsiini esmadoose manustada?
2. Miks soovitab SIPEK süstida Comirnaty koroonavaktsiini nö tõhususdoosina riskigruppi kuuluvatele lastele 5-11 aastat, aga samas kõigile 12-aastastele ja vanematele lastele, sõltumata sellest, kas nad kuuluvad riskigruppi või mitte? Milles seisneb põhimõtteline erinevus, mis tingib ettepaneku lahknevuse?
3. Milliste kriteeriumidega on erinevates vanusegruppides määratletud lapsed, kes kuuluvad koroonaviiruse seisukohast riskigruppi ning kellele tuleks SIPEKi ettepaneku kohaselt seetõttu juba mitmendat korda ehk nö tõhususdoosina Comirnaty vaktsiini manustada?
4. Miks ei ole SIPEK võtnud oma soovituste esitamisel arvesse seda, kas konkreetsed lapsed on juba Covid-19 läbi põdenud ja omandanud seeläbi loomuliku immuunsuse? Kas SIPEKi hinnangul ei ole see aspekt ettepanekute tegemisel oluline?
5. Kas SIPEKi poolt lastele manustamiseks soovitatud Comirnaty ja Spikewax (Moderna) nimeliste koroonavaktsiinide ohutusuuringud on nimetatud vanusegruppides lõpule viidud? Kas lõpule on viidud ohutusuuringud ka seonduvalt sellega, kui neid vaktsiine süstitakse mitte esimest, vaid mitmendat korda? Ja kas eraldi ohutusuuringud on teostatud neile vaktsiinidele muudetud kujul?
6. Kui kõnealuste koroonavaktsiinide ohutusuuringud nimetatud vanusegruppides ja osutatud aspektides ei ole lõpule viidud, siis milles seisneb hädaolukord, mis õigustab SIPEKi poolt soovituse andmist manustada neid vaktsiine lastele sellest hoolimata?
7. Kas kõnealuste koroonavaktsiinide ohutusuuringud nimetatud vanusegruppides on olnud usaldusväärsuse tagamiseks piisava kestvuse, ulatuse ja läbipaistvusega? Kus on avalikkusel võimalik nende uuringute terviklike andmete ja metoodikaga tutvuda? ***
8. Kas kõnealuste koroonavaktsiinide ohutusuuringute pinnalt võib langetada tõsikindla järelduse, et nende lastele manustamisega ei kaasne märkimisväärseid riske? Kust on kättesaadav usaldusväärne info, millele toetudes saab seda järeldada? ***
9. Kas kõnealuste koroonavaktsiinide ohutusuuringute pinnalt võib langetada tõsikindla järelduse, et nende manustamisega lastele ei kaasne suuremaid riske kui need, mis kaasnevad nende samade laste koroonaviirusega nakatumisega? Kust on kättesaadav usaldusväärne info, millele toetudes saab seda järeldada? ***
10. Kui tõhusad on kõnealused koroonavaktsiinid (kõnealustes vanusegruppide lõikes) koroonaviirusega nakatumise ja nakkuse edasiandmise ärahoidjatena? Millistele usaldusväärsetele uuringutele vastav teadmine baseerub? ***
11. Kui suurt ohtu kujutab endast praegu ringlev koroonaviiruse variant lastele vanuses 6 kuud kuni 4 aastat, lastele vanuses 5-11 aastat ja lastele vanuses 12-17 aastat? Kui palju neisse vanusegruppidesse kuuluvaid lapsi on nt viimase 6 kuu jooksul vajanud Covid-19-st tingitud sümptomite tõttu haiglaravi, kui paljud intensiivravi? Hea oleks teada vastavaid numbreid ka eristatuna riskigruppi kuuluvate ja sinna mittekuuluvate laste lõikes. ***
*** Eelduslikult on vastavad andmed SIPEKil olemas, sest ilma nendeta ei oleks mõeldav teaduslikult põhjendatult ettepanekuid vastutustundlikult teha.
Lugupidamisega
Varro Vooglaid
Juhataja
Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks