Dilberti koomiksiga tuntust kogunud ja tänaseks sõltumatu meediategelane Scott Adams esitab SARS-CoV-2 Omikroni tüve analüüsides küsimuse, kas seda ei võiks hoopis pidada vaktsiiniks?
29. novembril postitas Adams ühte sotsiaalvõrku järgmise säutsu:
Kas oleks liiga vara nimetada Omikron vaktsiiniks?
Faktikontroll: nakatumisega kaasnevad kerged sümptomid, millele järgneb [loomulik] immuunsus.
Adams osutab oma säutsus Lõuna-Aafrika meditsiinieksperdi Angelique Coetzee kirjeldusele, mis Omikroni iseloomustab:
Võib-olla lisab nende jaoks, kes viidatud uue arengu [Omikroni tüve avastamise] pärast muret tunnevad, kindlustunnet asjaolu, et mitte ükski juhtumitest, millega ma [Coetzee] olen kokku puutunud, pole olnud tõsine. Mida me kliiniliselt Lõuna-Aafrikas näeme ja pidage meeles, et ma töötan haiguspalangu epitsentris, on äärmiselt kerged juhtumid. … Haiglasse ei ole pidanud kedagi panema. Ma olen rääkinud ka oma kolleegidega ja pilt on täpselt sama.
Normaalsed viirusvektorite vaktsiinid, nagu seda on näiteks rõugete vastased vaktsiinid, toimivad haiguse kerge läbipõdemise põhimõttel: inimesed nakatatakse haigusesse, mille peale hakkab organism tootma antikehi ja inimese organism loob konkreetse haiguse vastu immuunsuse.
Omikroni nakkus – mille juures tuleb siiski arvestada asjaoluga, et tegemist on alles esialgsete andmetega – paistab toimivat samasugusel viisil: haigus elatakse üle äärmiselt kergete sümptomitega [Coetzee sõnad], peale mida saavutatakse loomulik immuunsus.
Toimetas Karol Kallas