Ettevõtte Kingdom Wealth president David Bocchino annab nn millenniumi põlvkonnale seitse soovitust elus hakkama saamiseks, juhul kui nad ei taha muutuda täisealisteks ärahellitatud jõmpsikateks.
Nad ei ole ehk meie olevik, ent nad saavad kindlasti meie tulevikuks. Need noored inimesed (sündinud alates 1980. aastast) saavad ühe päeval poliitikuteks, arstideks, teadlasteks, kokkadeks, teleprodutsentideks, moedisaineriteks, töösturiteks ja loodetavasti ka vabaduse eestkõnelejateks. Ent kas nad on selleks valmis?
Aeg-ajalt tõestavad tänased noored ülikoolilinnakutes, et harva on nad midagi enamat kui oma õigusi taga ajavad, hellitatud, ebaintelligentsed jõmpsikad, kes panevad põhirõhu elus tunnetele, mitte kriitilisele mõtlemisele. Millenniumilaste (ka millenniumi põlvkond – toim) jaoks on otsesed ütlemised ja reaalne elu põhjuseks otsida turvatsooni, nende arusaamadele mittevastavad ideed peavad saama alla surutud ja nad võivad absoluutselt kõike pidada mikroagressiooniks enda vastu. Eriarvamused tuleb nende meelest lahterdada mentaalseks kõrvalekaldeks.
Neil on aeg aru saada mõningatest põhimõtetest, kui nad ei taha lõpetada pehmekeste täisealiste imikutena, kes kogu seda lollust dirigeerivad.
1. Sinu tunded on suuresti põhjendamatud ja kohatud
Tõsiselt – pärast seda, kui oled lõpetanud keskkooli, ei hooli keegi sinu tunnetest. See tähendab, et kui sa kurdad oma bossile, et sinu kolleeg ei kohelnud sind piisavalt sooteadlikult, ei hakka ta end lõhki rebima selleks, et sinu haavu lappida. On täiesti põhjendamatu nõuda, et sinu kolleegid käiksid kikivarvastel selleks, et sulle mitte haiget teha. Reaalsus on selline, et inimesed hakkavad sind paratamatult solvama ja riivama sinu tundeid ja nad ei jää seisma, et pühkida sinu pisaraid, sest nad ei peagi seda tegema. Õppides aktsepteerima kriitikat, alternatiivseid seisukohti ja tegelema isegi solvangutega, teed end pikemas perspektiivis õnnelikumaks kui jätkates rutiinselt panustamist "ohvriksolemisele".
2. Sa ei saa tegelikult olla see, kes sa iganes sooviksid
See on lohutav vale, mida vanemad on hakanud oma lastele rääkima, et nende meeleolu koolis üles upitada. Kahjuks on millenniumilapsed nüüd veendunud, et see ongi tõsi. Eriti kui ühiskond on selle mänguga kaasa läinud. Reaalsus on selline, et kui sa seitsmeteistkümnendaks eluaastaks ei ole põhilisi tehteid selgeks saanud, siis raketiteadlast sinust ei saa. Kui sa oled ülekaaluline ja ebaatraktiivne, siis ei saa sinust kooli lõpuballi kuningannat. Kui sul puudub vajalik käemotoorika, ei saa sinust kirurgi.
On igati loomulik leppida sellega, et sa ei saa selleks, kelleks iganes soovid. Tegelikult – kui sa seda tõdemust ükskord aktsepteerid, tekib sul võime keskenduda sellele, milles sa tõeliselt andekas oled.
3. Soouuringud on raharaiskamine
Mitmed millenniumilapsed omandavad kasutuid haridusi, deklareerides, et nad on valmis õpetama teisi või tegelema uurimistööga. Reaalsus on selline, et nad tekitavad endale tuhandete dollarite suuruse võla õppides, kuidas olla elukutseline ohver. Kuni sa näed vaeva, et pärast ülikooli lõpetamist ots otsaga kokku tulla, ei ole keegi, kes maksab rohkem kui miinimumpalka, huvitatud sinu kvalifikatsioonist ja sa vajud üha enam võlgadesse. Tee endale selgeks elu karm reaalsus, enne kui hakkad selle üle vinguma.
4. Kui sa elad Ameerikas, oled sa juba selle 1% hulgas
See on tõsi. Isegi kui sa töötad McDonaldsis miinimumpalga eest, kuna oled hankinud endale täiesti kasutu ja meeletult kalli kolledžihariduse, läheb sul ikkagi paremini kui suurel enamusel meie planeedist elavatel inimestel. Kas sa ei usu mind? Lenda Ugandasse ja kae järgi, millised on sealsed elutingimused. Mine Hiinasse, Saudi-Araabiasse, Põhja-Koreasse, Iraani, Venemaale ja kas või sellistesse Euroopa riikidesse nagu Ukraina ja Kreeka, ja sa saad kiirelt aru, kui hästi sul on tegelikult elus läinud. Kuigi praegusel ajal on lahe kapitalismi tümitada, on see ikkagi ainus põhjus, miks sul ei ole läinud halvemini kui teistel.
5. Sul ei ole õigust lihtsalt nõuda seepärast, et sa olemas oled
Siia hulka kuuluvad tervishoid, garanteeritud sissetulek ja eluase. Ainult selle pärast, et sa oled siin ja hingad, ei ole veel ühiskond sulle midagi võlgu. Parim garantii omandi kogumiseks ja enda eest hoolitsemiseks ei ole mitte kerjata ja manguda seda ühiskonnalt, vaid teha kõvasti tööd. Nii on teinud miljardid inimesed enne sind. Nõuda, et tervishoid oleks kodanikuõigus, võrduks nõudmisega, et valitsus kataks selle kulud maksumaksjate rahadega. Kuigi see võib tunduda teoorias hea ideena, viib see vaid hoolekande jaopärase jagamiseni, kui hinnad tervise eest hoolitsemisele tõusevad kõrgustesse. See omakorda mõjub halvasti kogu süsteemile.
6. Loomulikult on sul õigus elada nii, nagu sulle meeldib – aga ära nõua inimestelt selle aktsepteerimist
Sul on õigus elada, kuidas iganes soovid, kuni see mahub seaduse raamidesse. Kui sa tahad kanda vastassugupoole riideid, suitsetada marihuaanat, juua palju alkoholi, olla seksuaalselt üliaktiivne ning kas või õppida ülikoolis teaduslikult sugude erinevust, siis lase käia. Valitsusel ei tohiks olla õigust kontrollida inimeste käitumist, kuni see ei hakka rikkuma teiste inimeste õigusi. See aga ei tähenda, et ühiskonnal ei tohi olla arvamust. Sul ei ole õigust nõuda inimestelt, et nad hoiaksid oma arvamuse sinu elustiili kohta iseendale, eriti kui sa oled sellest teinud kõigile nähtava ja teadaoleva asja. Sinu tunded ei ole kaitstud inimõigus, minu sõnavabadus on.
7. Ainus turvaline koht on sinu kodu
Ei ole vahet, kuhu sa oma elus satud, igal pool on keegi, kes võib sind solvata. See võib olla nali, repliik kontoris või kellegi poe kassasabas väljaöeldud eriarvamus. Keegi solvab sind ja sinu arusaamu väärtustest. Kui sa ei suuda sellega hakkama saada, ilma et kaotaksid kontrolli oma emotsioonide üle, ja paged halbade sõnade ja inimeste eest oma "turvatsooni", siis on parem, et sa sealt välja ei tulekski. Jäta siiski meelde – kui inimesed internetis hirmutavad sind, siis päriselus ajavad nad sind hoopiski hulluks. Ilmselt oleks parem aktsepteerida elu reaalsust ja minna ettevalmistunult maailma kohtama selle raskusi, kus iganes nad sind ootavad.
Tõlkis Roland Tõnisson