Eelmise sajandi 60ndate seksuaalrevolutsiooni kujundatud seksuaalses anarhias toimub Pareto printsiibi alusel seksuaalne kihistumine, mille tulemusena on tekkinud uus frustreeritud alamklass, intselid. 20% frustreeritud ja kibestunud noori mehi on aga ühiskondlikult ohtlik element, mida me tänases olukorras endale lubada ei saa. Seetõttu on ainus lahendus seksuaalse anarhia lõpetamine ja monogaamse abielukultuuri taastamine, kirjutab Oto Tuul.
Manchesteri kohtus mõisteti seksuaalses ahistamises süüdi 19-aastane Durhami ülikooli tudengist noormees Jamie Griffiths, kes puudutas vestlust alustada püüdes toona 17-aastase tüdruku kätt ja külge.
Saamatus…
Griffiths kirjeldab ennast häbeliku, äreva ja kohmakana ning püüdis kõigest tütarlapsega vestlust alustada. Ta tundis ennast üksikuna, otsis Google'st „kuidas leida sõpru" ja püüdis seejärel kahel korral tüdrukut juhuslikult tänaval kohates temaga juttu teha, kuid teda vallanud ärevuse pärast ei suutnud midagi lausuda. Mõlemal korral lahkus tütarlaps kiiresti noormehe juurest ilma takistusteta, ent teisel korral puhkes nutma ja tegi juhtumite kohta politseisse kaebuse.
„Ma ei öelnud midagi, aga ma väga tahtsin – sõnad lihtsalt ei tulnud välja. […] Ma naeratasin talle, ma püüdsin lihtsalt sõbralik olla. Ma püüdsin ta tähelepanu saada aga ta ignoreeris mind. Ma oleks arvanud, et kellegi käe puudutamine tähelepanu saamiseks on normaalne. Ma otsisin sõpra," ütles Griffith.
… on kuritegu.
Tütarlaps esimest kohtumist selliselt: „Kui ma tema poole kõndisin, pöördus ta ümber minu poole. Niipea kui ta liigutas ja ma ütlesin „stopp", puudutas ta mu kätt. Ma hüppasin eest ära ja läksin tema vältimiseks sõiduteele, ta kõndis väga kiiresti minema. Ma arvan, et see võinuks olla mu rinnal, kui ma poleks liigutanud." „See kestis päris kaua – kolm kuni viis sekundit. Ta irvitas minu poole, ta ei peatunud, lihtsalt puudutas mind ja ma hakkasin nutma – see oli päris traumaatiline," lausus ta teise episoodi kohta.
Asjaga tegeleva prokuröri Victoria Normani sõnul oli noormehe tegutsemine teadlikult pahatahtlik. „Ta kavatses tema rinna-ala puudutada ja ootas teda," ütles Norman. Juhtides tähelepanu, et mõlemad lähenemised toimusid eraldatud kohtades, lisas ta, et „katse sõprust alustada algab kindlasti terega või lehvitamisega."
Kohtunikud ütlesid Griffithile, et kaebaja tunnistus oli selge, loogiline ja lisandusteta ning nende hinnangul „puudus peale seksuaalse motiivi põhjus ohvrit puudutada."
Seksuaalne anarhia
Juhtum on tähenduslik seksuaalse vabaturu kontekstis, kus muude reeglite puudumisel hakkab nn seksuaalne kapital sarnaselt majanduslikule kihistumisele kogunema väheste kätte Pareto printsiibi, tuntud ka kui 80/20 reegli alusel. Selle reegli kehtimist on kinnitanud nii kohtingusaidi OkCupid läbi viidud uuring kui ka Tinderist tehtud uuring.
Seksuaalsele turule rakendatud Pareto printsiibi järgi pingutab 80% naistest selle nimel, et pälvida 20% kõige atraktiivsemate meeste tähelepanu ja 80% meestest püüab pälvida 20% kõige ebaatraktiivsemate naiste tähelepanu. Meeste jaoks tähendab see laias laastus seda, et 20% meestest pälvivad rohkem kui küllalt vastassoo tähelepanu ja saavad endale suurima hulga seast oma eelistuste järgi kaaslase(d) valida. Atraktiivsuselt keskmise 60% jaoks tähendab see suhtelist puudust, kus vaid harva õnnestub soovitud kaaslase tähelepanu pälvida. Alumise 20% jaoks tähendab see täielikku ilmajäetust, nende soov kaaslast leida jääb rahuldamata. Just viimati mainitud grupp mehi on selle loo teemaks.
Tänases ühiskonnas pingeid põhjustava seksuaalse ebavõrdsuseni on viinud esiteks 1960ndatest alates lokanud seksuaalrevolutsioon, mis üheskoos suukaudsete kontratseptiivide kasutuselevõtuga on drastiliselt vähendanud abieluväliste seksuaalsuhete riskantsust ja ühiskondlikku hukkamõistu ning propageerinud vaba armastuse ja üheöösuhete kultuuri, kus seks võõrastega pole enam mitte tabu, mida varjata, vaid inimõigus, millega kiidelda. Reeglite puudumist seksuaalses konkurentsis võib kirjeldada ka kui seksuaalset anarhiat.
Teine komponent on interneti laialdase kasutuselevõtuga tekkinud võimalus luua suhteid võõrastega kohtingusaitidel või eriti kasutades rakendusi nagu Tinder. See on võimaldanud atraktiivsetel naistel ja meestel valida praktiliselt lõputu hulga kaaslaste seast, samas kui varasematel aegadel oli nende valik piiratud geograafilise või sotsiaalse lähedusega. Varem oli küla ilusamal tüdrukul valida ehk saja endaealise mehe seast, täna on tal miljoneid potentsiaalseid kavalere.
Seksuaalne kihistumine ja intselid
Sedasi oleme jõudnud olukorda, kus Revolutsiooni lubatud seksuaalse vabaduse hinnaks on seksuaalne ebavõrdsus. Täna on enneolematult hea olla väga hea välimusega mees või naine – mitte kunagi varem ei ole vastassoo tähelepanu olnud nii kättesaadav. Mitte et ilusate inimeste elu kunagi kuigivõrd ebameeldiv olnuks. Küll aga on olukord läinud kehvemaks keskmise mehe, ning lausa ahastamapanevaks alla keskmise välimusega mehe jaoks.
Nende meeste kohta on ingliskeelses kultuuriruumis kasutusele võetud termin incel, mis tuleneb sõnadest involuntary + celibate (ing k tahtmatult + tsölibaadis), eestindusena intsel. Intselid on üldjuhul nooremapoolsed mehed, kes ebaatraktiivse välimuse, madala sotsiaalmajandusliku staatuse või muude põhjuste tõttu ei suuda meelepäraste naiste tähelepanu köita ja on sunnitud seetõttu oma tahte vastaselt tsölibaadis elama. Intselite kogukond on saanud viimasel ajal rohkem tähelepanu, kuna mitmel juhul on ennast intselina identifitseerivad noormehed toime pannud vägivallategusid, tuntumad juhtumid on Torontos autobussiga 10 inimest tapnud Alek Minassian ja Californias kuus inimest surnuks tulistanud Elliot Rodger. Samuti räägiti intselitest viimati seoses „Jokkeri" filmi linastustel kardetud võimalike tulistamistega.
Intselite saamatud roimad
Loomulikult pole süütute (!) vastu suunatud vägivald kunagi õigustatud lahendus ei tegelike ega kujuteldavate probleemide puhul. Oma tegude eest vastutavad ainult nende toimepanijad ja mitte ühiskond. Ent tuleb tunnistada, et olukord on groteskne, kui loo alguses mainitud noormees Jamie Griffits mõistetakse süüdi üksnes kohmetult naise puudutamises, kui saamatus on saanud kuriteoks.
Heites pilgu kirjeldatud seksuaalsele vabaturule, leiame ka sellele põhjenduse. Kui ennast atraktiivseks pidavale naisele avaldab vabaturu tingimustes tähelepanu ebaatraktiivne mees, ei ole see mitte ainult tüütu, vaid tema huvisid kahjustav. Oma tegevusega viitab mees justkui sellele, et nad on sugulises hierarhias ühel pulgal. See aga vähendab naise võimalusi kõrgeima 20% hulka kuuluvate meeste tähelepanu pälvida. Seega ongi mõistlik kõikvõimalike vahenditega selliseid lähenemiskatseid tõrjuda, kasvõi kohtus. Nähtavasti on Briti kohtusüsteem seda reaalsust tunnistanud ja sellise käitumise heaks kiitnud. Kui oled „alfaisane", on ka sinu kohatud lähenemiskatsed palavalt oodatud. Kui oled intsel, on isegi sinu saamatus kuritegu.
Lõpp seksuaalsele anarhiale, abielukultuuri taastamine
See pole aga alati nii olnud. Sajandeid kristlikus kultuuris küllalt rangelt sisse seatud monogaamia tõttu abielu institutsioonis, kus abielueelne seksuaalelu, mitmenaise(mehe)pidamine ja lahutamine olid tugeva ühiskondliku põlu all, ei pääsenud Pareto printsiip mõjule. Kuna iga mees sai endale vaid ühe naise ja vastupidi, samas oli tugev ühiskondlik surve abielluda, ei jäänud peaaegu keegi kaaslasest täiesti ilma. Seetõttu oli võimalik suurem osa produktiivsest energiast teistega konkureerimise asemel suunata ühiskondlik-majanduslikku tegevusse, mis on tõenäoliselt Euroopa kultuurilise, majandusliku ja sõjalise üleoleku põhjus muu maailmaga võrreldes. Euroopa suurim trump oli kristlik monogaamne abielu.
20% frustreeritud ja kibestunud noori mehi on ühiskondlikult ohtlik element. Kuivõrd moodsas maailma probleemidest puudu ei tule (iive, immigratsioon, kliima jne), ei saa me sellist ebastabiilsust endale lubada. Samas on intselite näol põhimõtteliselt tegu tavaliste, potentsiaalis töökate ja eeskujulike kodanikega. Nad vajavad vaid seda, mis enamasti on ajaloos olnud elementaarne – võimalust luua perekond.
Seetõttu on ainus jätkusuutlik lahendus otsustavalt vastu hakata Revolutsioonile seksuaalsfääris, lõpetada seksuaalne anarhia ja taas ühiskondlikult hukka mõista üheöösuhted, abielueelsed seksuaalsuhted, kontratseptiivid ja abort. Seevastu tuleb taas ausse seada monogaamne, viljakas ja lahutamatu abielu. Vastasel juhul võib intselite raev terroriakti näol tabada meist igaüht.