Järgneva kõne pidas Maailma Perede Kongressi kommunikatsioonijuht Don Feder 10.-12. septembril 2014 Moskvas korraldatud rahvusvahelisel foorumil "Suurpered ja inimkonna tulevik."

Kui praegused suundumused jätkuvad, siis ei saa meil lähitulevikus otsa energia või muud loodusvarad. Otsa saavad inimesed. See globaalne katastroof saab olema kiiresti kahaneva sündimuse tulemus, mida tuntakse ka “demograafilise talvena.”

Aastal 1960 oli ülemaailmselt keskmisel naisel 5 last. Nüüd on see arv 2,6 ja langemas – ehk siis ligikaudu 50 protsendiline langus natukene enam kui 50 aasta jooksul.

Tänapäeval jääb 59 riigis, kus elab 44 protsenti maailma populatsioonist, sündimus allapoole rahvastiku taastootmise määra. Paljudes arenenud riikides on sündimus 1,5 last naise kohta või madalam, kuigi kõigest praeguse populatsiooni taastootmiseks peaks see olema vähemalt 2,1.

See ei toimunud juhuslikult. Demograafiline talv on seksuaalrevolutsiooni otsene tagajärg. Pole pelgalt juhus, et koos selle esilekerkimisega hilistel 1960ndatel hakkas ka sündimus langema.

Seksuaalrevolutsiooni dogmat, mis on juurdunud läänemaailma sotsiaalsesse “tarkusesse”, saab kokku võtta järgmiselt:

1. Seks on eksistentsi kõige olulisem aspekt;
2. Seks on alati hea, kui see on konsensuslik;
3. Seksi esmane eesmärk on nauding, mitte soo jätkamine ega armastuse füüsiline väljendamine;
4. Elu peamiseks eesmärgiks on naudingud;
5. Ihade allasurumine põhjustab neuroose, mistõttu tuleb neile järele anda;
6. Seksil ei ole mingit seost moraalsusega; ning
7. Seks ei peaks mitte ainult olema alati vaba süütundest, vaid ka tagajärgedest — see omakorda viib kaitsevahendite kasutamiseni, abortideni ja abielu hülgamiseni.

Seksuaalrevolutsiooni prohvetite hulka kuuluvad Sigmund Freud, "uurijad" nagu Alfred Kinsey, Masters ja Johnson, pornograafid nagu Playboy asutaja Hugh Hefner ning feministid nagu Margaret Sanger, Betty Friedan ja Simone de Beauvoir.

Ühendriikides juhivad seksuaalrevolutsiooni sellised organisatsioonid nagu Planned Parenthood, Riiklik Naiste Organisatsioon (NOW), (homoseksuaalne) Human Rights Campaign (Inimõiguste Kampaania) ja USA seksuaalteavituse ja -hariduse nõukogu (SIECUS).

Seksuaalrevolutsiooni mõju sündimusele ei saa piisavalt rõhutada.

Esimest korda ajaloos kasutab pea-aegu pool maailma fertiilses eas olevast populatsioonist mingit tüüpi rasestumisvastaseid vahendeid. Aastaks 2015 on rasestumisvastaste vahendite turu aastakäibeks ligikaudu 17,2 miljardit dollarit.

Valdavalt rahastatakse seda riikide, ettevõtete või rahvusvaheliste abiorganisatsioonide poolt. Teised liigid on välja surnud. Meie liik võib olla esimene, kes rahastab iseenese väljasuremist.

Ülemaailmselt teostatakse iga-aastaselt ligikaudu 42 miljonit aborti. Seda on kaks korda rohkem, kui oli langenuid II maailmasõjas.

Demograafilisest perspektiivist ei kaota me mitte ainult 42 miljonit inimest aastas, vaid samuti nende lapsed, lapselapsed ja teised järeltulijad läbi aegade. Me, sõna otseses mõttes, aborteerime oma tuleviku.

Põgenemine abielu eest on sündimust isegi veel tugevamalt mõjutanud kui rasestumisvastaste vahendite kasutamine. Prantsusmaal elas 2010 aasta seisuga koos rohkem mitteabielulisi paare kui abielupaare.

Ühendriikides oli 1960 aastal 59 protsenti 18-29 aastastest (kes on oma parimas sünnituseas) abielus, võrreldes ainult 20 protsendiga tänapäeval.

Abielu, mis oli kunagi eksistentsi keskne reaalsus, on muutunud üha enam valikuliseks. Selle koha on üle võtnud kooselu, juhusuhted ja üksikvanemlus. Pole üllatav, et koos abielude – eriti varajaste abielude – vähenemisega on vähenenud ka sündivate laste arv.

Nii nagu demograafiline talv on seksuaalrevolutsiooni tulemus, on viimane omakorda kultuurimarksismi tulemus – mis kujutab endast liikumist, mis on seotud Antonio Gramsci, Frankfurti koolkonna ja Herbert Marcusega.

Kultuurimarksism oli nende vastus ülemaailmse revolutsiooni läbikukkumisele pärast I maailmasõda. Gramsci uskus, et perekond ja kirik andsid töölistele kommunismi seisukohast "vale klassiteadvuse", mis muutis nad immuunseks marksismi võludele.

Lahendusena nähti toona perekonna ja religiooni hävitamist – ja selleks ei ole paremat viisi, kui soodustada seksuaalseid litsentse ning ühiskonda, mis on suunatud arututele naudingutele ja eemale südamest ja kodust.

Kuigi me ei saa tõendada, et kultuurimarksismi eesmärgiks oli sündivuse dramaatiline langetamine, on see kõrgelt erotiseeritud ühiskonna loomisega loomulikult kaasnev nähtus, kus perekonda nähakse eneseteostuse takistusena ja lapsi koormana.

Me ei leia väljapääsu demograafilise talve metsast, kuni seksuaalrevolutsioon ei ole kukutatud – tema prohvetid paljastatud ja dogmad ümber lükatud.

Viimselt teenib seksuaalrevolutsioon surma – abordid, rasestumisvastased vahendid, suguhaigused, pornograafia ja hooramine asendavad abielu, truudust, soojätkamist ja vastutust.

Selleks, et võidelda nii seksuaalrevolutsiooni kui ka demograafilise talvega, peame me omaks võtma elu filosoofia. Sest nagu ka piibli kirjakoht ütleb: "Ma olen pannud su ette elu ja surma, õnnistuse ja needuse. Vali nüüd elu, et sina ja su sugu võiksite elada."

Allikas: lifesitenews.com

Vt seonduval teemal: