Fotó: Tímár Zsolt / Pannon RTV

Serbia–Ungari piiri lähedase Szabadka (serbohorvaadi Subotica) linna kõrval asuvas Makkhetesi metsas toimus 2. juuli varahommikul üle tunni aja kestnud relvakokkupõrge, teatas Ungari internetiväljaanne „Kuruc". Osapoolteks olid afgaani ja pakistani päritolu ebaseaduslikud sisserändajad. Oli nii langenuid kui ka haavatuid, kirjutab Tõnu Kalvet.

Lahingupaigale sõitis arvukalt politsei eriüksuslasi, kuulivest seljas. Mets piirati ümber, sinna viivad teed võeti valve alla. Kiirkorras saabusid sündmuspaigale ka Serbia siseminister Aleksandar Vulin ja Szabadka linnapea Stevan Bakić.

Telejaama Pannon RTV teatel tulistasid sõdijad ka politseinikke, seetõttu anti viimastele käsk avada vajadusel vastutuli. Lahingupaigast veeti pihtasaanud sõdijaid Szabadka haiglasse. Langenuid oli lahingupäeval vähemalt üks, ent sama päeva seisuga oli üliraskes seisundis ka üks 16-aastane neiu.

Kohalike elanike sõnul kestis lahing üle tunni aja. Nad arvasid esialgu, et toimub sõjaväeõppus. 

Politsei kammis metsa läbi ja vahistas osa sõdinuist, teine osa pääses aga pakku. Südaöö paiku kostis aga sealt uuesti tulistamist. See kordus ka 3. juuli õhtupoolikul.

Põliselanike elu on muudetud talumatuks

2. juuli politseioperatsioonist hoolimata saabub ebaseaduslikke sisserändajaid Szabadkasse pidevalt, teatas Serbia ungarikeelne väljaanne „Magyar Szó". Ajakirjandus avaldas ebaseaduslikke sisserändajaid relvadega kujutavaid pilte ja videosid, mille need olid ühismeediasse üles pannud ise. Seal uhkeldavad noored mehed relvadega. Leidub selliseidki, kel on korraga kolm relva. 

Makkhetesi volikogu esimees Mirsad Nalić teatas ajakirjandusele, et kõnealuse relvakokkupõrke ajal võis sealses metsas olla u. 150-200 ebaseaduslikku sisserändajat. Szabadka linnapea Bakići sõnul oli enamus sõdijaist 20-ndates ja 30-ndates eluaastates mehed.

Balkani Uurivate Ajakirjanike Võrgustiku (BIRN) teatel oli tegu kõige verisemaga senistest Balkanile ebaseaduslikult saabunud sisserändajate vahelistest kokkupõrgetest, kus sai vigastada ka politseinikke.

Szabadka aselinnapea Imre Kern ütles Pannon RTV-le, et tegu on põletava probleemiga, kuna ebaseaduslikud sisserändajad tõrjuvad mõningatest sealtkandi asulatest välja juba kohalikke elanikke.

„On õudusttekitav, et ükskõik kus me ka ei liiguks – linnas, piirialal või mujal – igal pool satume kokku migrantidega. Lugesin, et Serbias olevat kuus tuhat migranti. Mul on tunne, nagu see kuus tuhat viibiks kõik meie kandis. Värske elamus: käisin eile Szegedis, tagasiteel nägin aga Rábé piiril jubedat vaatepilti. Ühes mahajäetud talus pesitseb mitusada migranti, ja ma ei teagi, kuidas me põliselanikud saavad seal üldse elada. Kahjuks on asjalugu selline, et paljud kohalikud juba ongi neist küladest lahkunud. On karta, et migrandid suruvad meie elanikud sealt üldse välja. See on jube lugu. Ja riik peab siin varem või hiljem midagi ette võtma," ütles Kern. 

Mures on ka Ungari 

Piirilähedases piirkonnas juhtunu pani muretsema ka Ungari võime, kuna Serbia pole relvastatud illegaalide lõppreisisiht, vaid neil on soov liikuda edasi Euroopa Liitu, sealhulgas ka Ungarisse.

Ungari välisminister ja väliskaubandusminister Péter Sziijártó ütles Kossuthi Raadio pühapäevases saates „Vasárnapi újság" esinedes, et Ungari on kahesuunalise rändesurve all: idast saabuvad Ukraina sõjapõgenikud (u. 12 000–13 000 päevas), lõunast aga püüavad sisse trügida ebaseaduslikud sisserändajad. Ministri hinnangul tuleb viimaste tõkestamiseks luua eraldi üksused.

Kõnealust piirkonda väga hästi tundev parlamendisaadik László Toroczkai teatas internetilehe „Kuruc" vahendusel, et ta juhitav erakond – Meie Isamaa – oli teavitanud siseminister Sándor Pintéri juba tänavu mais: Ungari–Serbia piiril valitseb juba tükk aega sõjaolukord.

Kolme relvaga "põgenik". Foto: Pannon RTV/Facebook

 „Automaatkarabiinide, vintpüsside ja püstolitega relvastatud, enamasti pakistani, afgaani, araabia migrantidest koosnevad kurjategijate jõugud terroriseerivad kohalikke elanikke. Inimkaubandusega tegelevad, maffialikul viisil toimivad jõugud on mõlemal pool piiri jaganud ala mõjupiirkondadeks. Ses piirkonnas vähesel arvul viibivate Ungari politseinike, põlluvalvurite ja kodukaitsjate elu on otseses ohus, kuna pakistani, afgaani ja muud päritolu maffiajõugud on neid tulirelvaga ähvardanud korduvalt. On koguni tulistanud, mistõttu tuli Ungari kaitseväelastel seetõttu teha hoiatuslaske," kirjutas Toroczkai oma selleteemalises avalduses.

Toroczkai soovitab ebaseaduslikelt sisserändajatelt nende raha ära võtta, kuna see on reeglina saadud kuritegelikul teel. Konfiskeeritud raha võiks – Toroczkai ettekujutuse kohaselt – suunata siis piirivalve kulude katteks.

Toroczkai sai kogu Euroopas tuntuks sellega, et just tema mõte oli rajada Ungari–Serbia piirile tõkketara, vältimaks ebaseaduslike sisserändajate pääsu Ungarisse. Nende tekitatud probleemidega puutus ta kokku ka ise, kuna oli kuni tänavukevadiste Ungari parlamendivalimisteni ühe piirilähedase asula, Ásotthalomi omavalitsusjuht. Ebaseaduslike sisserändajate tekitatud probleemidega tuli sõdida ka sealsetel elanikel.

Oma keskvalitsusele tegid tungiva üleskutse sisserändajate-teemal ka Serbia ungari poliitikud.

Juba 4. juulil kohtusid Szabadka raekojas mõlema riigi välisministrid ja allkirjastasid Ungari–Serbia uue piiriületusleppe. Péter Szijjártó juhtis tähelepanu ka rändesurvele ja sellega kaasnevale.  

„Nüüdseks oleme oma lõunapiiril tõkestanud enam kui saja kümne tuhande ebaseadusliku migrandi sissepääsu. Ja pean ütlema, et rändesurve on tõusnud uuele ohutasemele. Migrandid on aina agressiivsemad ja vägivaldsemad. Nad hangivad endale relvi, ja ka kasutavad neid. Tuleb öelda selge sõnaga, et siin pole tegu mingi inimõigusega. Tegu on lihtsalt julgeolekuküsimusega, julgeolekuohuga mõlemale riigile. Soovin öelda selge sõnaga, et inimestel, kes ründavad meie politseinikke, ja kes käituvad agressiivselt siin, Serbias, ning tulistavad, pole vähimatki õigust astuda Ungari pinnale. Need inimesed on saabunud siia mitme turvalise riigi kaudu, vahel lausa kümnete turvaliste riikide kaudu, rikkudes järjest nende piiri, s.t. sooritades korduvaid kuritegusid. Soovin selge sõnaga öelda sedagi, et rahvusvahelise õiguse järgi pole kellelgi õigust rikkuda kahe rahumeelse, turvalise riigi piiri. Selline piiriületus rikub seadust," ütles Szijjartó Szabadkas ajakirjandusele.