Pilt: Grok

Ühendkuningriigi naisõiguslasest ajaloolasel Irene Cosletil ilmub jaanuari lõpus raamat, milles tutvustatakse ajalooteaduse uusimaid saavutusi, mille kohaselt oli William Shakespeare tegelikult tumedanahaline juudi naine.

Ühendkuningriigi eliitülikooli London School of Economics and Political Science (Londoni Majandus- ja Politoloogia Kõrgkooli; LSE) meedia ning kommunikatsiooni eriala lõpetanud naisõiguslase Hiljuti selgunud tõigad osutavad, et inglise keeleruumi üks tuntumaid poeete oli Briti-Veneetsia, esivanemate poolest Maroko, kes olid kuidagi seotud mauridega, päritolu must naine, kes lisaks oli salajuut, kelle nimeks oli Emilia Bassano Willoughby ja elas aastatel 1569–1645, tutvustab Coslet oma raamatut LSE ilmavõrgupäevikus.

Nicolas Hilliard: (arvatav) Aemilia Lanyeri portree, miniatuur, 1590 Pilt: Wikipedia

Bassano oli Veneetsia õukonna muusiku tütar, kes suri kui ta oli seitsme aastane. Isa surma järel lapsendas ta Britannia aadliperekond ja ta sai hea hariduse. Neiupõlve veetis ta Inglismaa kunngakojas, kus ta oli kuninganna Elizabeth I soosik. Mingil põhjusel sattus ta ebasoosingusse ja sunniti 1592. aastal abielluma. 1611. aastal üllitas ta feministlik-teoloogilise poeemi Salve Deus Rex Judaeorum (Kiitus Jumalale juutide kuningale).

Ajaloolased on Bassanot – abiellumise järel Æmilia Lanyeri – seostanud Shakespeare'iga alates 1970. aastate lõpust kui Oxfordi ajaloolane Alfred Leslie Rowse tuvastas, et Bassano oli Shakespeare'i teatrigrupi patrooni armuke.    

Esimesena, 2013. aastal tuli mõttele, et Shakespeare ja Bassano on üks ja seesama naine, Ameerika Ühendriikide suurlinnas New Yorkis tegutseva eksperimentaalse Shakespeare'i teatri juht John Hudson. Teatrijuhi sõnul võttis Bassano Shakespeare'i nime, et ta saaks kirjutada.

Cosleti sõnul "lisab ta sellele teooriale uue tüki empiirilist tõestusmaterjali, mille juures ma väidan, et antud teema käsitlemiseks sobivad kõige paremini kriitilise- ja feministliku teooria raamistikud". 

Raamatu The Real Shakespeare: Emilia Bassano Willoughby (Tõeline Shakespeare: Emilia Bassano Willoughby) üllitajaks on Pen & Sword Books kirjastus ja see ilmub 30. jaanuaril.

Coslet pole oma ürituses üksi. Feminism ja kriitiline teooria on üheselt marksistlikud sigitised. Alates 19. ja 20. sajandi suurkujudest Wilhelm Weitlingist, Friedrich Engelsist ja Karl Kautsky'ist on kirjutatud tõenäoliselt tuhandeid raamatuid ja uuringuid, milles üritatakse inimestele teha selgeks, et Jeesus Kristus oli tegelikult proto-kommunist ning ürgajast saadik on inimkonda saatnud klassivõitlus, kõik ajalugu on materialistlik ja dialektiline.

Intersektsionaalne feminism, millest kõnealuse teose autor lähtub, on progressiusu teoloogia järjekordne edasiarendus. Ajaloo ümberkirjutamine on suur osa progressistide raison d'etre'ist, sest ilma selleta pole suur lähtestamine võimalik. 

Toimetas Karol Kallas