Ühendkuningriigi suurima tuuleturbiinide tootja Siemens Energy sakslasest juhi Joe Kaeseri sõnul valitseb tööstusharus nokk-kinni-saba-lahti olukord, mis ei luba tehnoloogiat arendada ja muudab tuuleelektri üha kallimaks.
Kaeseri kinnitusel peavad rohelise ülemineku tarbeks elektrihinnad märkimisväärselt tõusma. Tema sõnul kannavad Euroopa tuuleturbiinide tootjad täna suuri kahjumeid, mis eelkõige tähendab, et tarbijad peavad hakkama rohelise elektri eest tulevikus rohkem maksma, vahendab Telegraph.
Tema sõnul on tuulegeneraatorite tootjad kukkunud kõigile kahjulikku olelusvõitlusesse, mis nõuab järjest suuremate tuuleturbiinide ehitamist ja kus tuleb näha pidevalt vaeva arendajate ning valitsustega, kes ei taha saada aru märkimisväärselt kasvanud hindadest, mis selliste arengutega kaasnevad.
Samuti leiab Kaeser, et inflatsioon mõjub tööstusharule üpris rusuvalt ja ta hoiatab, et tuuleturbiinide rikked ning purunemised muutuvad üha sagedasemaks.
"Igal üleminekul on oma hind ja iga üleminek on valus. See on midagi, mida energiatööstus ja avalik sektor – valitsused – tegelikult kuulda ei taha," rääkis Siemens Energy juht ajakirjanikele.
"Ma arvan, et tarbijatel tuleb mõnda aega leppida kõrgemate hindadega."
Ta jätkas: "Arvestada tuleb ka innovatsiooniga. Näiteks tiivikulabade kaalu vallas ja teiste tõhususe tõstmise vahendite ning tehnoloogia osas. Kui nii juhtub, siis võib [tuuleelektri] hind taas langeda.
Kuid kõige juures tuleb tähele panna: kui tööstusharu ei teeni kasumit, siis miks see peaks uusi ja paremaid lahendusi välja mõtlema?"
Kaeser esines käesoleva aasta Maailma Majandusfoorumi Davose kohtumisel, kus nentis, et jagub "küllaldaselt suure suuga inimesi, kuid ära tehakse väga vähe" ja selline olukord on tuulegeneraatorite tööstuses valitsenud aastaid.
Valitsused ja arendajad ei täida iseendi antud rohelise ülemineku lubadusi piisava kiirusega ja paljud ei taha endale tunnistada, kui määratult palju läheb tegelikult maksma 2050. aastaks null süsihappegaasi heitmeteni jõudmine.
Tuuleturbiinide tööstuses on kasvanud kõigi materjalide, tööjõu ja suuri turbiiniosasid, nagu labad ja tornid, vedavate erilaevade maksumus.
Sedasi kasvanud hinnad pole arvestatud paljudesse juba sõlmitud lepingutesse, mis sunnib turbiinide tootjaid kandma kahjumeid. Samuti peavad paljud tootjad, sealhulgas Siemens Energy, panema kõrvale suuri summasid, mille toel parandada purunenud turbiine.
Siemens Energy meretuuleturbiinide osaettevõtte Siemens Gamesa kahjum oli 2023. aastal 4,6 miljardit eurot, mis sundis ettevõtet paluma abi Saksamaa valitsuselt.
Lisaks sunnib inflatsioon katkestama paljusid projekte. Ainuüksi Ameerika Ühendriikides ja Ühendkuningriigis jäeti eelmisel aastal pooleni 15 gigavati jagu tuuleparkide ehitusi.
Kaeser jätkas: "Üks tuuletööstuse puudujääke viimase viie aasta jooksul on olukord, kus tehakse hulgaliselt uute tuuleparkide rajamise avaldusi, tehakse ohtralt plaane, kuid tellimusest valmimiseni läheb tihti neli, viis või isegi kuus aastat.
Kui tellimuse ja pargi valmimise vahele jääb viis aastat, siis kaasneb sellega märkimisväärne inflatsiooni risk, mis meid on tabanud väga, väga valusasti. Mitte ainult Siemens Energy't, vaid ka teisi."
Siemens Energy juht kritiseeris lisaks tööstusharus valitsevat "suurem on parem" mõtteviisi, mille tulemusena on tuuleturbiinide kõrgused viimase 20 aasta jooksul kasvanud rohkem kui kaks korda. Näiteks General Electricu Haliade–X-i tornid on 260 meetrit kõrged. Sajandivahetusel oli keskmise tuuleturbiini kõrgus kuskil 90 meetrit.
Kaeseri sõnul töötab "suurem on parem" kohati ka eesmärgile vastu, kuna sunnib tootjaid investeerima väga suuri summasid, mida pole nõutud aja jooksul võimalik tagasi teenida.
"Tööstusharus leiab aset karm olelusvõitlus. Kui valmistatakse kolme gigavatiseid tuuleturbiine, siis keegi tuleb turule 3,5 ja nelja gigavatiste turbiinidega. Isegi vana [3GW] turbiini pole veel korralikult järele katsetatud, kuid juba kuulutatakse välja uued."
Ta leiab, et suuri tuuleparkide projekte ei tule piisavalt peale või nendega venitatakse, mis tähendab, et tootjatel pole kindlust ehitada uusi turbiinitehaseid ja veelgi enam, panustada teadus- ning arendustegevusse, mis võiks hinnad allapoole tuua.
"Kõik käib üles-alla, üles-alla. Üks lubadus antakse seal ja üks siin ning seal. "Taastuvenergia on liiga kallis." See on nii, aga hind ei tule allapoole, kui ei panustata innovatsiooni."
Kaeseri sõnul peavad valitsused panustama taastuvelektri tootmisesse märkimisväärselt rohkem vahendeid. Kui seda ei tehta, tuleks üle vaadata ka null heitmete arengukavad.
"Minu hinnangul on [null heitmete eesmärgid] realistlikud, kuid need lähevad maksma päris palju. Ühel hetkel tuleb lähtuda faktidest ja seda isegi siis kui tõigad pole kuigi meeldivad," jätkas ta.
Tema sõnul valitseb energiatootmise maailma "tarnekindluse, madala hinna ja jätkusuutlikkuse" kolmnurk, kuid jätkusuutlikkus ja odavus on tihti vastuolus.
"Kui soovitakse odavat elektrit, siis seda peab tootma gaasiga. See on kõige odavam, kõige tarnekindlam lahendus, kui võtta arvesse kogu süsteemi maksumus, alates algusest kuni lõpuni.
Minu hinnangul peaksid inimesed energiaülemineku osas aru pähe võtma.
Taastuvenergia on kõikuv. Kui on tuuleta öö, siis muutuvad asjad ilma energia salvestusvõimaluseta väga keeruliseks. Seega on vaja mõelda: milline on minu energiategevuskava? Kui suur osa peab sellest olema taastuvenergia? Kuidas lahendatakse olukorrad, kui nõudlus ja pakkumine ei lähe kokku?
Nii võidakse arvata, et põhikoguse elektrist peaks tootma tuumajaamades. Tipunõudluse jaoks tuleks rajada gaasi- või isegi vesinikku põletavad eletrijaamad.
Kuid kust see vesinik tuleb? Rohelise vesiniku kava on järjekordne muinasjutt. Kui keegi arvab, et sellest saab järgmise viie aasta jooksul lahendus, mida päriselt on võimalik kasutada, siis seda ei juhtu."
Kaeser pole tööstusharu olukorraga sugugi rahul.
"Iga nädal, iga kuu on mingi järjekordne arutelu mingil teemal. Kas hakata uuesti tuumajaamu ehitama või teha hoopis midagi muud? Kõik sellised asjad põhjustavad hõõrdumisi. Ebakindlus on tore, kuid minule on sellest küllalt."
Kaeser töötab Siemensis alates 1980. aastast. 2013. kuni 2021. aastani oli ta terve kontserni tegevjuht. 2021. aastal eraldus kontsernist Siemens Energy. Siemensile kuulub energiaettevõttest veerand ja selle pensionifondile 30 protsenti.
Toimetas Karol Kallas