Immigratsioonivastane meeleavaldus Viinis 20. juulil 2024. Foto: Scanpix

Austria pealinn Viin kannatab aina suureneva õpetajanappuse käes, kuna õpetajad ei soovi riigikeelt kehvasti või üldse mitte oskavate õpilastega enam jännata, selgub Ungari päevalehe „Magyar Nemzet" 21. juulil 2024 avaldatud materjalist. Põhjuseks on võõrpäritolu koolilaste üha suurenev hulk ja osakaal.

„Magyar Nemzet" viitab Austria statistikaameti andmeile, mille kohaselt on Viini piirkonnas elavatest lastest seitsmekümnel protsendil emakeeleks mingi muu keel, mitte saksa keel. See asjaolu aeglustab laste õpetamist oluliselt, mistõttu ongi käivitunud õpetajate massiline lahkumine õpetajatöölt. Selle mõjul ähvardab Viini piirkonna koolivõrk muutuda halvatuks.

Probleem ähvardab süveneda veelgi, kuna võrreldes võõramaalaste osakaaluga Austria rahvastikus (umbes kolmandik) on kooliealiste seas võõramaalasi suhtarvult veelgi enam. Kooliealisi lapsi elab Austrias peaaegu 900 000. Neist enam kui viiendikul on mõne muu riigi kodakondsus.

Viinis on kooliealisi ligemale 80 000 (39 protsenti koguarvust). Pealinna viies linnaosas on kolmandatest riikidest pärit 6–15-aastaste laste osakaal üle kolmekümne protsendi. Kui vaadata kõigi selliste laste suhtarvu Viinis, kes pole Austria kodanikud, siis Brigittenaus, Favoritenis ja Ottakringis on see üle neljakümne protsendi, Rudolfsheim-Fünfhausis ja Margaretenis aga üle viiekümne protsendi.

Viinis kooli minejatest kolmandik ei oska riigikeelt piisavalt, kuigi kaks kolmandikku neist on sündinud Austrias. Puudulik keeleoskus tekitab raskusi mitte üksnes lastele endile, vaid ka nende vanemaile ja õpetajaile. Õpetajate ametiühingu esindaja Thomas Krebs ütles ajakirjandusele, et seetõttu õpetajad lahkuvadki oma töölt massiliselt.

Austria Vabaduspartei kõneisik haridusküsimustes, Hermann Brückl, ütles ajakirjandusele, et varasemate põgenikelainetega seda muret polnud, kuna kooliminekuks õppisid saksa keele ära nii Ungari, Tšehhoslovakkia, Poola kui ka Jugoslaavia põgenike lapsed, samuti viimase aja Ukraina põgenike lapsed. Bröckli sõnul tekkis puuduliku või olematu riigikeeleoskuse probleem alles moslemipäritolu laste massilise saabumise järel.

„Magyar Nemzet" märgib, et Austria Vabaduspartei teatel ilmneb kõnealune erinevus ka koolivägivalla-juhtumite puhul. Kõigist Austria koolides sooritatud kuritegudest u. 80 protsenti sooritatakse Viinis, umbes üheksakümmend protsenti neist sooritavad võõrpäritolu lapsed.

Sama teemat samal päeval käsitlenud Ungari internetiväljaanne „Mandiner" lisab, et iga kuuga lisandub Viini koolidesse ligikaudu kolmsada uut õpilast.

Praeguse olukorraga rahulolematud austerlased on korraldanud oma meelsuse väljendamiseks arvukalt meeleavaldusi, kus on häälekalt nõudnud kutsumata külaliste massilist väljasaatmist Austriast. „Magyar Nemzeti" asjaomase uudise juures ongi üks sellist meeleavaldust kujutav video. 

Toimetas Tõnu Kalvet