Serbia–Ungari piiril asuv traattara on viimasel ajal muutunud taas ebaseaduslike sisserändajate sihtmärgiks; viimased püüavad seda ületada maske kandes ja kaasavõetud redeli abil, teatas Serbia ja Ungari ajakirjandus.
Piiri Serbia-poolset osa valvavad mullu sügisest alates küll tugevdatud politseiüksused, ometi on viimasel ajal üha enam ebaseaduslikke sisserändajaid asunud sinna kanti tagasi imbuma, teatas 3. jaanuaril 2024 Serbia ungarikeelne internetiväljaanne „Magyar Szó".
Ebaseaduslike piiriületuskatsete arv kahanes järsult pärast seda, kui Serbia politsei eriüksused olid mullu oktoobri lõpul teinud piirialal palju haaranguid ja asunud seal tihedalt patrullima. 2023. aasta jooksul saabus Serbiasse kokku üle saja tuhande ebaseadusliku sisserändaja. Nende peamised lähteriigid olid Süüria, Afganistan, Pakistan ja Iraan. Serbia telejaama RTV teatel möödub tänavu kümme aastat sellest, kui puhkes massirände laine, mis kestab praegugi. Serbia rahvastikuasjatundjate hinnangul on selle ajaga rännanud Serbiast läbi üle pooleteist miljoni inimese.
Läbirännumaaks on Serbia praegugi, kuna lõviosa ebaseaduslikest sisserändajatest soovib Ungari või Horvaatia kaudu edasi pääseda jõukatesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse.
Ebaseaduslikud sisserändajad on muutunud nii vilunuks, et võtavad piiri ületamiseks kaasa juba redelid, selgus Ungari riigitelevisiooni internetilehel „Híradó" 3. jaanuaril avaldatud materjalist. Seal näidatakse üht selliste sisserändajate endi tehtud videosalvestust, kus on näha, kuidas nad hüppavad ühekaupa välja valgest kaubikust, mille juht loeb nad kindluse mõttes veel üle, ja asuvad seejärel teele Ungari piiri poole. Ühel teisel videosalvestusel on näha, kuidas ebaseaduslikel sisserändajatel on kaasas redelid. Piiril oodatakse sobivat hetke, et toetada redel vastu tara ja sealt üle ronida.
„Enamus püüab jõuda Ungarisse või Horvaatiasse, kuid praegu on raske läbi pääseda igal pool," kurtis Ungari riigitelevisiooni korrespondendile üks Marokost saabunud sisserändaja. Olukorraga rahulolematud on selle marokolase kaaslasedki. Rahulolematuse põhjus: nad olid uskunud, et pärast detsembrikuiseid valimisi Serbia võimude hoiak muutub, ja piir avatakse, kuid selgus, et ei muutunudki. 17. detsembril toimunud kohalikel ja parlamendivalimistel (millest osa korrati 30. detsembril) saavutas parima tulemuse senine võimuerakond Serbia Arengupartei, tolle suhtumine Ungarisse on aga pooldav, ebaseaduslikesse sisserändajatesse seevastu tõrjuv.
Serbia rahvastikuasjatundjate hinnangul võib kujuneda ebaseadusliku sisserände koha pealt raskeks ka 2024. aasta, kuna Türgi suunast võivad Euroopa poole teele asuda suured ebaseaduslike sisserändajate hulgad tänavugi.
Ungari ja Türgi suhted on head, kuid kõnealust piiritara mõne aasta eest rajades meenutasid ungarlased ometi korduvalt, et on varemgi olnud kaitsevalliks Euroopat üle ujutada tahtjate vastu, kes enamasti saabunud just Türgist. Piiramisredeleid kasutasid idast ja lõunast saabunud kutsumata külalised Ungari kindlusi vallutada püüdes juba 16. sajandil. Eestlastele tuntuim neist on 1552. aastal toimunud Egeri kindluse piiramine.
Toimetas Tõnu Kalvet