Venemaa Balti laevastiku paraad, 18.05.2022 Foto: РИА Новости / Александр Гальперин

Soome kaitseminister avaldas muret, et Vene sõjalaevastik on astunud täiesti uudse sammu, asudes eskortima Läänemerel seilavaid nn. "varilaevastiku" aluseid. 

Uudis järgneb hiljuti Eesti mereväe poolt teostatud, ent pooleli jäetud katsele peatada Vene naftat vedav tanker pärast seda kui Vene õhujõud peatasid operatsiooni saates välja püüdurhävitaja Su-35. 

Euroopa sanktsioonide ja G7 riikide poolt kehtestatud nafta hinnapiirangu tõttu kasutab Venemaa nn. "varilaevastikku", mis koosneb alustest mis on registreeritud teistes riikides ning kindlustatud kindlustusfirmade poolt, mis ei järgi Läänemaailma poolt kehtestatud sanktsioone. 

Nimetatud laevad kasutavad mugavuslippe ja keerukaid omandistruktuure, rakendades erinevaid meetodeid oma lasti päritolu varjamiseks, sealhulgas laevalt-laevale ümberlaadimist, automaatse identifitseerimissüsteemi blokeerimist, võltsitud asukohti, valeandmete edastamist ja muid pettemanöövreid. 

Euroopa Liit on üritanud häirida Venemaa toornafta väljavedu, tehes seda peamiselt G7 hinnalimiidi kaudu, mis on saavutanud tänaseks parimal juhul küsitavaid resultaate. Sarnaselt Euroopa Liiduga on ka Ühendkuningriik asunud sanktsioneerima Vene varilaevastikku kuuluvaid aluseid ning nende omanikfirmasid, ent tänase seisuga ei ole antud meetmetel olnud praktiliselt mingisugust efekti Vene toornafta ekspordi pidurdamisel. 

Euroopa Liidu uusimaks ideeks Vene naftaekspordi häirimisel on ettepanek alandada lääne ettevõtete poolt kindlustatava Venemaa nafta hinnapiirangut veelgi, varemalt seatud 60 dollarilt barreli kohta 50 dollarini. Väärib mainimist, et antud nivoo on oluliselt kõrgem hinnapiirangu tasemest, mille kehtestamist soovib Ukraina valitsus, mis on nõudnud Vene naftale 30 dollarilise hinnapiirangu kehtestamist. 

Soomes asuva mõttekoja Centre for Research on Energy and Clean Air hiljutine raport märgib, et Vene varilaevastiku vastu kehtestatud sanktsioonid on toiminud nafta hinnapiirangutest tõhusamalt, tuues kaasa Venemaa poolt kasutatavate varilaevastiku aluste osakaalu vähenemise 81 protsendi pealt jaanuaris 65 protsendini aprillis. 

Toimetas Adrian Bachmann