Kaja Kallas. Foto: Scanpix

George Sorose raha eest asutatud mõttekoda Euroopa Välissuhete Nõukogu leiab Euroopa Liidu seisundi uuringus, et Euroopa Liidu poliitika meenutab Barbiemaad. Puhevil enesekindluse ja ksenofoobse suhtumise eest saab kriitikat isegi Eesti endine peaminister Kaja Kallas.

25. septembril avaldatud Euroopa Välissuhete Nõukogu (ECFR) uuring kannab pealkirja "Tere tulemast Barbiemaale: Euroopa meelsus sõdade ja valimiste aastal". Uuringus nimetatakse Euroopa Liitu "Barbiemaaks" ja kurdetakse, et Euroopa Liit polegi selline imedemaa, nagu Sorosed ja sarnased üleilmastujad soovivad: ""Barbiemaa" peategelane avastas, et Barbiemaa pole sugugi utoopia, mida ta arvas selle olevat." 

"Barbiemaast" johtuvalt leitakse, et kuna Euroopa Parlamendis on liiga vähe musta värvi inimesi ja moslemeid, nende kõrval kesk- ja ida-eurooplasi ning noori, siis sisuliselt tallatakse jalge alla Euroopa Liidu valgustusaja ideaalid, mis omakorda mõjub halvasti Liidu demokraatiale.

Peale osutusi mustadele, moslemitele ja ida-eurooplastele ning noortele leitakse: "Samal ajal kõiki neid gruppe puudutavad arengud osutavad ühele väljakutsele, milleks on Liidu ohtlikul määral suurenev võõrapelgus."

ECFR-i jaoks on barbiprobleemi keskmes Euroopa inimeste arusaamine, et Euroopa moodustub põlisrahvastest, kellel on oma riikide arengutes õigus rohkem kaasa rääkida kui sisserändajatel. Sorose mõttekoja raport keskendub kolmele pimetähnile: kõik on liiga valge, alaesindatud gruppid ei tee piisavalt kõva häält ja euroopalikkust nähakse üksnes seoses [Euroopa] rahvustega. Väljapääsuks on ekspertide sõnul kodanikuühiskonna lahendus, mis peab kinni Euroopa Liidu alusväärtustest. 

Sorose mõttekoja uuringus ülistatakse Euroopa riikide jalgpallimeeskondade, viimase Eurovisiooni ning Pariisi olümpia esinejate "mitmekesisust" ning leitakse, et poliitilised esindusorganid võiksid näha välja sama kirjud.

Uuringus kurdetakse lisaks, et inimesed on "Euroopa projektis pettunud" ja läbivalt seepärast, et neile ei meeldi multikulturalism.

Pikalt nurisetakse uuringus arengute pärast, et järjest suurem osa Euroopa elanikest toetab paremaid ja populistlikke parteisid ning manatakse riikide karme kodakondsuse seaduseid. Viimaste puhul on mõttekodalastel eriti hammaste vahel Itaalia, mis ei anna kõigile riigis sündinud lastele kodakondsust.

Kirjeldatud barbiuuringu Eesti eksperdiks on Viljar Veebel, kes pälvis 2023. aasta Riigikogu valimiste ajal ohtralt tähelepanu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Wagneri palgaarmee sidemete "paljastajana".

Uuringus on mainitud mõned korrad Eestit ja korra Kaja Kallast, kelle Ukraina sõja teemal ärplemise ja Ida-Euroopa väidetavalt suureneva võõrapelguse vahele joonistatakse võrdusmärk: "Kaja Kallas, kui ta oli alles Eesti peaminister, täheldas, et [Ukraina] sõda on andnud võrdse kaalu kõikidele Euroopa Liidu liikmesriikidele. Selline puhevil enesekindlus pole iseenesest halb, kuid ksenofoobse suhtumise väljendamine on seda kindlasti."

Barbiemaas nimelt väidetakse, et kuna Ida-Eurooplased tunnevad, et neil oli/on Venemaa osas õgus – riik on agressor – siis koos sellega leiavad nad sellises "õige olemise" tundes õigustuse hakata vastu multikultuursusele. Poola, mis pole nõus Euroopa Liidu ebaseaduslike sisserändajate laialijagamisega ja toob keeldumise ettekäändeks suure Ukraina põgenike arvu, kohta kirjutatakse: "Kuigi antud lähenemisel on selged valijaskonnast tingitud selgitused, siis sellest hoolimata võib [selline mõtteviis] veelgi enam normaliseerida ksenofoobseid suhtumisi, nagu on näidanud viimase 12 kuu arengud."

Toimetas Karol Kallas