Vastuseks SAPTK teabenõudele teatas sotsiaalministeeriumi kantsler Maarjo Mändmaa, et kuna Eestis kasutusel olevate koroonavaktsiinide osas on tootjatega lepingud sõlminud mitte riik, vaid Euroopa Komisjon ning lepingutes on konfidentsiaalsusklauslid, ei saa riik lepinguid täielikult avalikustada. Lepingute osaliselt kinnikaetud tekstid on saadaval Komisjoni kodulehel, samuti on nende sisu paljastanud varasemad lekked.
SAPTK juhataja Varro Vooglaid palus peaminister Kaja Kallasele ja sotsiaalministeeriumile saadetud teabenõudes, et väljastataks kõigi Eestis kasutusel olevate Covid-19 vaktsiinide tootjatega sõlmitud lepingud, mille alusel neid kasutatakse.
"Teabenõue lähtub põhjendatud avalikust huvist teada, millistel tingimustel on sõlmitud lepingud, mille kohaselt manustatakse vaktsiine väga suurele osale Eesti ühiskonnast ehk viiakse ellu projekti, millel on rahva tervisele väga ulatuslik mõju. Avalikkusel on põhjendatud huvi olla selliste, väga paljude inimeste õigusi ja tervist puudutavate lepingute tingimustest teadlik – seda enam, et vaktsiinide soetamiseks kasutatakse suures koguses maksumaksjate raha," kirjutas Vooglaid, paludes lepingud väljastada koos lisadega.
Sotsiaalministeeriumi kantsler Maarjo Mändmaa teatas 10. septembril saadetud vastuskirjas, et lepingutele kehtivad konfidentsiaalsusklauslid ning piiratud mahus saab nendega tutvuda Euroopa Komisjoni koduleheküljel.
"Eesti osaleb COVID-19 vaktsiinide soetamiseks Euroopa Liidu liikmesriikide ja vaktsiinitootjate vahel sõlmitud ühistes eelostulepingutes. Eelostulepingud sõlmib vaktsiinitootjatega liikmesriikide nimel Euroopa Komisjon, kes EL eelarvest tehtavate ettemaksete kaudu katab ka osa lepingute raames soetatavate vaktsiinide hinnast. Tänaseks on EL-is mõlemapoolselt sõlmitud eelostulepingud kuue tootjaga, Eesti on soetanud vaktsiine nende ühislepingute raames neljalt ELis müügiloa saanud vaktsiinitootjalt (BioNTech-Pfizer, Moderna, AstraZeneca, Johnson & Johnson)," kirjutas Mändmaa. Euroopa Komisjon on tema sõnul eelostulepingud teinud avalikult kättesaadavaks oma kodulehel lepingupoolte vahel kokku lepitud ulatuses ja tingimustel.
"Kõikide tootjatega sõlmitud lepingud, aga ka muu lepinguid puudutav informatsioon, on leitav Euroopa Komisjoni kodulehel. Kuna vaktsiinitootjatega sõlmitud lepingud sisaldavad konfidentsiaalsusklausleid, siis ei ole sotsiaalministeeriumil õigust ühepoolselt lepingutingimusi avaldada ulatuses, mida lepingupooled ei ole teinud," märkis Mändmaa.
Info varasemalt lekkinud
Komisjoni kodulehel on avaldatud osaliselt kinnikaetud lepingud viie vaktsiinitootjaga. Komisjon on ka ärisaladuse argumendiga tugevalt kärbitud tekstide avaldamist esitlenud avatuse ja läbipaistvuse ilminguna – näiteks avaldati veebruaris AstraZenecaga sõlmitud leping pärast ettevõttelt selleks loa saamist. "Läbipaistvus ja vastutuse on oluline selleks, et Euroopa kodanikud usaldaksid vaktsiinide ohutust ja efektiivsust," teatas Komisjon toona.
Lepingute kinnikaetud sisu on aga korduvalt lekkinud. Nii avalikustas Itaalia rahvusringhääling veebruaris AstraZeneca lepingu täisversiooni, mille kohaselt oleks ettevõte pidanud juba juuni lõpuks 300 miljonit doosi tarnima.
Hispaania väljaanne La Vanguardia avaldas aga aprillis, et Euroopa Liit maksab Pfizeri ja BioNTechi koostöös loodud vaktsiini iga doosi eest 15,5 eurot. Veel selgus, et EL andis firmadele esimese 200 miljoni doosi saamiseks ettemaksu 700 miljonit eurot.
Aprillis tuli avalikuks, et konsultatsioonifirma Deloitte hoiatas Belgia valitsust, et ELi poolt vaktsiinitootja AstraZenecaga sõlmitud leping ei sätestanud piisavalt rangeid sanktsioone juhuks, kui firma ei suuda tootmistähtaegadest kinni panna. Veel tõdes Deloitte, et leping annab AstraZenecale "äärmiselt laia" immuunsuse igasuguse juriidilise vastutuse suhtes juhul, kui nende vaktsiinidel ilmnevad kõrvaltoimed.
Komisjon ja AstraZeneca jõudsid värskelt aprillis alanud kohtuvaidluses kokkuleppele – vaktsiinitootja lubab nüüd kõik esialgselt kokku lepitud 300 miljonit doosi tarnida ning peab iga hilinenud kuu eest progresseeruvalt allahindlust tegema – esimese kuu eest 10% hinnast, kahe kuu puhul juba 25% ning kolme või enama kuu puhul 40%.
Eelmisel reedel avaldas Guardiani artikli sellest, kuidas Pfizerit süüdistatakse Brasiilias endale eritingimuste nõudmises. Muuhulgas soovivat firma täielikku immuniteeti võimalike vaktsiinikahjude osas, mis riigile saadetava 100 miljoni doosi tagajärjel võiks tekkida. (Tähelepanuväärsel kombel sündis Guardiani lugu koostöös Bill ja Melinda Gates'i fondiga.)
Märtsikuise lepinguga nõustus Brasiilia valitsus tingimusega, et Pfizer saab piiramatu kestvusega täieliku immuniteedi vaktsiinikahjude kompenseerimise osas. Pfizer nõudis Brasiilialt, et viimane peab ise võimalikud kahjud kinni maksma.
Kriitikute sõnul on koroonavaktsiinid osaliselt avalikest vahenditest rahastatud ning tootjad lõikavad nende pealt liigkõrgeid kasumeid. Näiteks väidab Prantsusmaa advokaat Juan Branco, et Pfizeri ühe doosi omahind on vaid 2 dollari ringis.
Toimetas Jaanus Vogelberg