Ameerika Ühendriikide "terviseõiglus" leidis uued ohvrid. Rohkem kui kümme miljonit krooniliste neeruhaigustega mittemusta ameeriklast lükati rassistlikel põhjustel neerusiirdamise järjekorras ligi kaks aastat tahapoole.
Paljusid neeruhaiguste käes kannatavaid patsiente, kes ei kuulu musta rassi, võib ees oodata enneaegne surm. Neerusiirde andmebaasi United Network for Organ Sharing (ühendatud organite jagamise võrgustik; UNOS) haldurid otsustasid, et patsientide tegelike vajadustega võrreldes on ärklemine ja rassiõiglus tähtsamad, vahendab City Journal.
Riiklikult rahastatav vabaühendus UNOS muutis peale 2020. aasta suve rassistlikku arveteklaarimist (BLM märatsemised ja rüüstamised) inimeste organite siirdamise järjekorda sättimise poliitikat.
UNOS haldab Ameerika Ühendriikide siirikute keskuseid. Selle järjekorrapoliitika määrab ära, milliseid organite siirdamist ootavad patsiendid on järjekorras millisel kohal. Enne 2020. aastat kasutas võrgustik valemit, milles neerusiirikute puhul arvestati hinnangulise glomerulaarfiltratsiooni kiiruse (estimated glomerular filtration rate; eGFR) hindamisel patsiendi seerumi kreatiniinisisaldusega. Tegemist on teadaolevalt parima lahendusega hinnata, kas patsiendil on krooniline neeruhaigus. Musta rassi seerumi kreatiniinisisaldus on üldjuhul sama hästi toimivate neerude puhul valgetest kuni kuus korda suurem. Enne 2020. aastat arvestati patsientide neerusiiriku vajaduste hindamises mustade GFR erinevustega.
Peale mustanahalise kurjategija George Floydi narkootikumide ületarbimisest ja terviserikkest tingitud surma leidsid sotsiaalse õigluse sõdalastest (nn sõssid) ärklevad aktivistid, et rasside füsioloogiliste erinevustega arvestav andmebaas on rassistlik. Sellest tingituna Ameerika Ühendriikide Riiklik Neeru Sihtasutus (National Kidney Foundation) ja Ameerika Nefroloogia Selts (American Society of Nephrology; nefroloogia – neeruhaigused) moodustasid rakkerühma, mis "vaatas üle rassi kaasamise eGFR hindamisel". Rakkerühm otsustas, et rassi järgi patsientide andmebaasi siirdejärjekorra kohendamine tuleb kaotada ja 2021. aastaks koostati uus valem, mis rassiga ei arvesta.
2022. aasta detsembris üllitas UNOS-e nõukogu juhised, mis nõudis kõigilt organikeskustelt tagasiulatuvalt uue valemi rakendamist, millega määrati ära mustade patsientide koht elundite riiklikus ootejärjekorras. 2023. aasta detsembris avaldas võrgustik uudse lähenemise tulemused. Rassierinevuste kaotamine liigutas 6100 musta patsienti ootejärjekorras keskmiselt 1,7 aastat ettepoole, kellest ainult viiesajale siirdati uus elund.
Uue valemi rakendamise tulemusel kustutati andmebaasist varasemad eGFR rassikoefitsendid.
UNOS-e nõukogu kiitles, et uus lähenemine "rõhutab meie pühendumist õiglusele" ja "tegi lõpu süsteemile, mis põhjustas ebaõiglaselt paljude mustade patsientide ravi viivituse". Uue järjekorrapoliitika tulemus on siiski see, et ebaõiglaselt kauem peavad siirikuid ootama mittemustad patsiendid.
Eelmine, rassiga arvestav valem, kehtis alates 1999. aastast ja seda kaasajastati 2009. aastal ning see põhines teaduslikel uuringutel ja katsetel, milles osales üle kümne tuhande erinevast rassist, rahvusest ja soost inimese. Valemi autorid, kes on tunnustatud nefroloogid, kinnitasid, et ilma rassipõhiste kohandusteta tekivad inimeste krooniliste neeruhaiguste tuvastamisel tõsised vead. Rassiga mitte arvestamine toob nende sõnul kaasa, et leebema neeruporbleemiga või üldse ilma neeruprobleemideta must inimene saab siiriku enne palju tõsisemat neeruhaigust põdevat mittemusta patsienti.
Lisaks on uut valemit teaduslikult keeruline kaitsta. Rassidevahelise vajaduste täpsuse hindamise asemel, mille tagas eelmine valem, lõi uus valem olukorra, mille tulemusel mustad saavad ravi mittemustadest kiiremini. Uus neerusiiriku valem, mis rassiga ei arvesta, on palju enam rassistlikult kallutatud.
Uues valemis on täpsus toodud ohvriks "õiglusele". Teadusajakirjas Journal of the American Society of Nephrology (Ameerika Nefroloogiaseltsi Ajakiri) avaldatud uuringus hindavad meditsiiniteadlased, et rohkem kui kümne miljoni mittemusta patsiendi puhul määrab uus valem, et nende krooniline neeruhaigus pole tõsine või neil pole seda üldse ja ühe miljoni musta patsiendi puhul hinnatakse nende neeruprobleemid tegelikust tõsisemaks elik määratakse neeruhaigus ilma põhjuseta. Uus valem ei vasta reaalsusele.
Muutuse hind inimeludes on ränk. Iga musta patsiendi kohta, kes saab siirikujärjekorras parema koha, liigutatakse kümme mittemusta patsienti tahapoole. Ajal kui need mitemustad patsiendid ootavad uut neeru, võib nende olukord halveneda ja mõnel neist neerutegevus isegi lakata, mis juhul kui sellesse meditsiiniliselt ei sekkuta, toob kaasa vältimatu surma.
Toimetas Karol Kallas