Kuna inimesed on "soomuutmise" suhtes järjest sallivamad, siis üha rohkem inimesi tahab oma "sugu muuta". "Soomuutmisega" kaasneb üldjuhul kümneid kordi suurem tahe ennast ära tappa.
Aprilli alguses ilmus teadusajakirjas PubMed uuring, millele on pandud pealkirjaks "Sugu kinnitavale kirurgiale järgnevad enesetapu ja enesevigastamise riskid".
"Sugu kinnitav kirurgia" on uuskeelne väljend meestel suguorganite eemaldamise, vagiinat meenutava õõnsuse kirurgilise "ehitamise" ja rindade suurendamise kohta. Naiste puhul tähendab see rindade ära lõikamist ja naissuguorganite asemele millegi peenise sarnase kokku õmblemist (phalloplasty; falloplastika), milleks võetakse tavaliselt lihaskude käsivarrelt.
Uuringu kokkuvõtte kaks esimest lauset sedastavad:
"Koos suureneva sugu muutnud isikute omaksvõtmisega on samuti suurenenud sugu kinnitavate kirurgiliste operatsioonide hulk. Transsoolised isikud seisavad silmitsi kõrgema depressiooni määraga, mis toob kaasa suurema hulga enesetapumõtteid ja -katseid. Käesolevas uuringus hinnatakse sugu kinnitavate protseduuridega seostatud enesetapu või enese vigastamise riske."
Uuringu tulemused näitavad, et sugu kinnitava ravi läbinud isikuid jälitas 12 korda suurem enesetapuoht kui inimesi, kes oma suguorganeid ei väärasta. Uuringus võrreldi samuti "soomuutjate" ja muna- ning seemnejuhad läbi lõiganud inimeste enesetapuriske. "Soomuutjad" kaotasid ehk viljatuks lõikamise järel suurenes inimeste soov ennast ära tappa "ainult" viie protsendi ümber.
Uuringu kokkuvõttes nenditakse, et soomuutjaid jälitab märkimisväärne oht ennast ära tappa ja sellised inimesed vajavad operatsiooni järel igakülgset psühhiaatrilist tuge.
Uuringus vaadeldi ainult täisealisi, 18- kuni 60-aastaseid inimesi.
Hollandi 45 aastat hõlmavas soomuutjate ülevaateuuringus tõdetakse, et sugu muutnud naised tapsid ennast rohkem kui viis korda suurema tõenäosusega ära kui mehed (45 vs 8). Samas uuringus osutatakse (lk 487): "Uuringud, mis keskenduvad sugu muutnud inimeste heaolule, näitavad võrreldes mitte-soomuutjatest (cis) elanikkonnaga suuremat haavatavust vaimse tervise probleemide poolt."
Viimasest lause ütleb, et paljudel inimestel, keda tabab "sooline ebaolek" (soodüsfooria), on sageli muidki vaimseid muresid.
Teadusuuringus, mis käsitleb kõiki täiskasvanud "soomuutjaid" (mitte ainult kirurgiast "abi" otsinuid), selgitati välja, et 42 protsenti Ameerika Ühendriikide "soomuutjatest" on üritanud ennast ära tappa. Riigi enesetapustatistika näitab, et riigi kõigist 18-aastastest ja vanematest elanikest üritas ennast 2022. aastal ära tappa 0,6 protsenti. Vahe "soomuutjatega" on täpselt 70-kordne.
Eesti üks mõjukamaid mõttekodasid Praxis avaldas hiljuti õppematerjalid rahvatervisetööstuse töötjatele, kuidas ja mida viimased peavad peale hakkama "soomuutjatega". Juhendmaterjali, mille autoriteks on Eke Allikvere ja Mari-Liis Sepper, sissejuhatuses kirjutatakse:
"Tervishoiusüsteemis on just transinimesed olnud pikalt ebasoodsamas olukorras, sest nende õigusi kehalisele autonoomiale on süsteemselt rikutud ning nende soolist identiteeti on patologiseeritud ja stigmatiseeritud. Samuti on transinimestel olnud keerukas saada soolist üleminekut toetavaid tervishoiuteenuseid või on teenuste osutamine sõltunud nende õigusi piiravatest tingimustest."
Toimetas Karol Kallas