Maailma suurimate sotsiaalmeedia- ja suhtlusplatvormide omanikud, nagu Meta/Facebook, Google, Twitter, Twitch, TikTok, Adobe ja paljud teised liitusid vabatahtlikult senisest jõulisema Euroopa Liidu "interneti väärteabe" piiramise projektiga.
Euroopa Komisjoni asepresidendi ja väärtuste ning läbipaistvuse komissari Věra Jourová eestvõttel on valminud senisest karmim "Väärinfot käsitlev tegevusjuhend". Kui tegevusjuhendi esimene versioon valmis juba 2018. aastal ja see vaadati üle 2021. aasta mais, siis Jourová sõnul on "õpitud Covid-19 kriisist ning Venemaa agressioonisõjast Ukraina vastu" ning tänaseks on reegleid märksa karmimaks muudetud.
"Uus väärteabe vastane reeglistik valmis ajal kui Venemaa kasutab väärteavet relvana osana selle selle sõjalisest agressioonist Ukraina vastu. Smauti me näeme, et laienenud on rünnakud demokraatia vastu," põhjendas "läbipaistvuse" komissar vajadust sõnavabaduse piiramise järele.
Uutes sõnavabaduse piiramise reeglites on 44 "kohustust", mis peaksid sõnavabaduse – komisjoni sõnul "väärteabest tingitud võimalike hädade" – "kahjusid" maandama.
Sõnavabaduse piiramise meetmetena nähakse muuhulgas ette:
- Poliitreklaamide andmebaaside loomist
- Valeuudiste lehekülgede reklaamirahast ilma jätmist
- Väärteavet levitavate robotkontode ja võrgustike arvu vähendamist
- Kasutajate jaoks suurema arvu "tööriistade" loomist, millega väärteavet märgistada ja mis aitavad kasutada "auoriteetsete allikate" teavet
- Paremat ligipääsu platvormide andmestikule
- Teabeallikate kontrollimiseks lähedasemat koostööd "sõltumatute faktikontrollijatega"
- Jõulise sotsiaal- ja muidu meedia platvormide kontrollimise süsteemi loomist
Kui hetkel on sõnavabaduse piiramise juhenditega ühinemine meediaplatvormide jaoks vabatahtlik, siis digiteenuste õigusaktiga (DSA) soovitakse muuta sõnavabaduse lämmatamine ettevõtetele kohustuslikuks. DSA osas on hetkel sõlmitud "esialgne poliitiline kokkulepe", kuid selle juures jääb arusaamatuksm miks peaksid Ungari, Poola ning teised EL konservatiivsed valitsused leppima säherduse enese vabatahtliku ideoloogilise kägistamisega.
Euroopa Liit kavatseb sõnavabaduse piiramisest keeldumise, või sellesse liiga lõdvalt suhtumise puhul karistada suuri platvorme kuni kuue protsendiga nende maailmas teenitud kasumist.
Sõnavabaduse hävitamise kava üheks nõrkuseks võib pidada läbivat toetumist sõltumatutele faktikontrollijatele. Näiteks Eesti Päevale/Delfi faktikontrollijad, lahterdasid lahterdasid alles mõnda aega tagasi väärtebeks väite, et mRNA Covid-19 vatsiinisüst pole rohkem kui 90 protsenti tõhus. Samuti on nad väärtebeks nimetanud väite, et Covid-19 vaktsiinid on tervisele ohtlikud. Täna ei suuda terviseamet hallata suurt vaktsiinikahjude hüvitisenõuete hulka.
Toimetas Karol Kallas