Valitsus otsustas täna õhtul pärast mitu tundi väldanud kabinetinõupidamist jätta ÜRO rändelepe toetuseta. Välisminister Sven Mikser tegi ettepaneku lepet toetada, kuid Isamaa vastuseisu tõttu ei saavutatud konsensust.
"Diskussioon enam edasi ei lähe. IRL konsensuse saavutamise blokeeris, mis tähendab, et kahetsusväärselt peab tõdema, et ränderaamistik jääb toetuseta," rääkis silmnähtavalt pettunud Mikser Postimehele.
Aktuaalse Kaamera stuudios antud intervjuus ütles sotsist välisminister, et peab ohtlikuks olukorda, kus valitsus muutis väidetava massiivse hirmutamiskampaania ja inforünnaku tõttu oma seniseid välispoliitilisi põhimõtteid.
"See on esimene kord, kus tegelikult massiivse hirmutamiskampaania tagajärjel on Eesti riik olnud sunnitud oma seniseid välispoliitilisi põhimõtteid muutma. Kindlasti on sel tagajärjed meie usaldusväärsusele meie liitlaste ja partnerite silmis. Ma arvan, et sel on ka päris tõsised sisepoliitilised tagajärjed."
Mikser süüdistab Ratast ja Isamaad
Ühtlasi lasi välisminister kriitikanoole tagaplaanile hoidnud peaminister Jüri Ratase pihta, öeldes et väidetava valeinfo kampaania kontekstis oleks valitsusjuht pidanud võtma aktiivsema rolli.
"Kui me juhime Eestit rongivagunist, mitte vedurist, ei saa Eesti ka rahvusvahelise elu, sealhulgas ka meile eluliselt olulistes, küsimustes olla veduriks ja suunata protsessi. Siis oleme ka rahvusvahelise kogukonna liikmetega järellohisejad," hurjutas Mikser.
"Olen nende päevade jooksul näinud kindlasti palju argust, alatust ja konjunkturismi. Ja küllap on seda näinud ka need, kes on jälginud meediapilti. Olen väga mures selle pärast, et olukorras, kus riigijuhtidelt tuleks eeldada sellist rahulikku, kainet, rahustavat käitumist ja sõnumit, siis tegelikult päris paljud arvamusliidrid kippusid kaasa jooksma nendega, kes püüdsid inimesi hirmutada ja päris paljud üritasid vaikselt pildilt haihtuda või kuidagi sulanduda kabineti tagaseina."
Ootuspäraselt kriitiline oli Mikser ka Isamaa suhtes, öeldes, et viimasele "kõlbab mis tahes taktika, et oma toetust kadunud valijate silmis pisut tõsta."
"Eks see on küsimus neile, mis on selle taga. Küsimus ei ole ammu juriidiline. Küsimus ei ole isegi seotud võimaliku tulevase rahvusvahelise tavaõigusega. Küsimus on puhtalt sisepoliitiline. Arvan, et see, kuidas me jõudsime tänase tulemuseni, on väga kahetsusväärne ja väga negatiivne pretsedent."
https://www.facebook.com/indrek.keedus/videos/2077990982221754/
.
Eurosaadik Paet mures Eesti rahvusvahelise maine pärast
Endise välisministri ja praeguse Euroopa Parlamendi liikme Urmas Paeda (REF) sõnul kaaluks tema Mikseri olukorras tagasiastumist.
"Kui valitsus teeks Eesti tulevikule selgelt kahjuliku otsuse, mida ei ole võimalik kaitsta, siis see oleks väga tõsine võimalus. Ilmselt astuksin [välisministri kohalt] tagasi," ütles Paet täna pärastlõunal ERRile.
Paeda hinnangul on valitsuse toetuse puudumine ÜRO rändeleppele väga vale otsus, kuna sellega positsioneerib Eesti end samasse rivvi Orbáni Ungariga, Babiši Tšehhiga ja tänase Austria valitsusega. Mainimata jäi Paedal tõsiasi, et leppega liitumisest on loobunud ka USA.
Vastuseks küsimusele, kas Eesti rahvusvahelise maine pärast närveerimise asemel ei peaks pigem muretsema eesti rahvuse säilimise pärast, vastas eurosaadik, et "Eesti rahvust aitabki säilitada Euroopa tugev koostöö, sest siis on kõige paremini tagatud Eesti julgeolek ja Eesti majanduslik heaolu."
President Kaljulaid süüdistab rändeleppe vastaseid hüsteeria õhutamises ja valetamises
Sarnaseid seisukohti väljendas oma Facebooki postituses ka president Kersti Kaljulaid, kelle sõnul annab ÜRO rändeleppe osas üksmeele lahtumine tunnistust selja pööramisest Eesti välispoliitika põhijoontele.
"Valitsuserakondade üksmeele ootamatu lahtumine on võimaldanud nädal aega kütta ühiskondlikku hüsteeriat, inimestele valetada ja haiget teha. Ka tahtlikult, sidudes ränderaamistiku külge asju, mis küll tõele ei vasta, kuid ühiskonna lõhestamiseks sobivad need hästi, nagu pagulaste küsimus, mida see deklaratsioon tegelikult ei käsitle," toonitas president, kes ütles septmberi lõpus ÜRO peaassambleel kõnes, et ootab Marrakeshis rändeleppe heakskiitmist.
"Me ei tohi leppida, et tavapärane valimiskampaania ongi midagi libauudiste ja vihakõne vahepealset, mille käigus pööratakse selg Eesti välispoliitika põhijoontele, mida oleme 27 aastat üheskoos loonud ja ehitanud. Eesti inimesed väärivad paremat," luges sisuliselt riigipea ametisse määratud endine pikaaegne eurobürokraat kurjustades moraali.
"ÜRO ränderaamistik loob suuremat mõistmist ja koostööd, see ei loo uut õigust ega muuda Eesti seadusi või valikuvõimalusi. Just koostöö on see, mis on seni kõige paremini aidanud hoida Eestit ja eestlust, tagada meie riigi julgeolekut ning suurendada meie inimeste majanduslikku heaolu," ütles ta oma seisukoha kokkuvõtteks.
Tsahkna: Eesti liikus Kremli dikteeritud ohtliku isolatsioonipoliitika suunas
Veel mitte kuigi ammu IRLi esimehena tegutsenud, ent nüüd endale parteistunud liikumisega Eesti 200 poliitilise karjääri jätkamise võimalusi punuva Margus Tsahkna sõnul ei olnud tänasel valitsuse otsusel midagi pistmist tegeliku rändepoliitikaga.
"Selle otsusega võttis valitsus Ungari eeskujul selgelt isolatsioonipoliitika suunas, mis on pikemas perspektiivis meie iseseisvusele väga ohtlik tee. Seda poliitikat dikteerib Kreml ning läheb vastuollu põhimõttega, et me ei jää kunagi enam üksi. Eriti siiin, läänemaailma idapiiril. Hirm radikaalsete ning meie vabadust ohustavate poliitiliste voolude ees sai valitsuse üle võitu ning hirmunud juhid viivad oma rahva tavaliselt sohu."
Ühtlasi saatis Tsahkna oma endise erakonna suunal teele krõbedad süüdistused, justkui oleks Isamaa EKRE hirmus senise liitlassuhetele põhineva välispoliitika prügikasti visanud.
"Kui senini oli mure, et Putini parteiga lepingut omav Keskerakond võib üritada muuta meie senist liitlassuhetele põhinevat välis- ja kaitsepoliitikat, siis nüüd tegi seda Isamaa. Ma ei imestaks, kui järgmisena tuuakse letti juriidiline analüüs selle kohta, kas Eesti Vabariigi territooriumil viibivad liitlaste väeüksused riivavad meie suveräänsusprintsiipi või mitte. Võin juba ette öelda, et vastus on jah, riivavad, kuid see on meie vabaduse garant. Just sellisele teele valitsus täna kas teadlikult või hirmust ajendatult asus. Isolatsioonipoliitika Eesti sugusele riigile maksab jõhkralt kätte, eriti julgeolekupoliitikas," ütles endiselt kõrghariduseta ja väeteenistuses käimata, ent sellest hoolimata nii sotsiaalkaitse- kui kaitseministri ametit pidanud Tsahkna pateetiliselt.
Reinsalu: see debatt tugevdas, mitte ei nõrgestanud Eestit
Justiitsminister Urmas Reinsalu (Isamaa) osutas aga, et palju kaalukaid õigusteadlasi on avaldanud arvamust, et raamistikuga oleks kaasnenud rahvusvahelise tavaõiguse kujunemine selliselt, mida me ei ole enam võimelised oma suveräänsuse vaates kontrollima. Ühtlasi lisas ta, et raamistiku heakskiiduga kaasneb poliitiliste kohustuste laienemine.
"Nendes küsimustes, ma usun, on arukas see vaade, et oleme pigem konservatiivsemad," ütles ta ja märkis ühtlasi, et näeb positiivset valitsuse võimes jõuda selge lahenduseni, selle asemel et jääda "nädalateks n-ö kudema".
"Ma arvan, et see debatt ei nõrgestanud, see debatt tugevdas."
Toimetas Varro Vooglaid