Saksamaa võib 2025. aastal astuda kolmandat aastat majanduslangusesse, selgub Handelsblatti Uurimisinstituudi (Handelsblatt Research Institute, HRI) poolt koostatud aruandest. Seega seisab Saksamaa nüüd silmitsi kõige pikema majanduskriisiga oma Teise maailmasõja järgses ajaloos.
Saksamaa (Euroopa Liidu suurim) majandus võib käesoleval aastal kahaneda 0,1 protsenti pärast 0,3-protsendilist kahanemist 2024. ja 2023. aastal.
„Saksamaa majandus on sisenenud sõjajärgse ajaloo suurimasse kriisi," ütles HRI peaökonomist Bert Rürup. „Pandeemia, energiakriis ja inflatsioon on teinud sakslased keskmiselt vaesemaks."
HRI ei ole oma järeldustega üksi. Detsembris langetas Saksamaa keskpank oma 2025. aasta majanduskasvu prognoosi 0,2 protsendile juunis prognoositud 1,1 protsendilt. Uuringute kohaselt tõdesid ka Saksamaa kodanikud enne 23. veebruaril aset leidnud valimisi, et nad on kõige rohkem mures majanduse pärast.
Uudisteagentuur Nius on aga kajastanud krediidiagentuuri Creditreformi andmeid, mille kohaselt leidid 2024. aastal aset peaaegu veerandi võrra rohkem ettevõtete pankrotte kui 2023. aastal, kusjuures 22 400 ettevõtet muutus maksejõuetuks, mis on suurim arv alates 2015. aastast. Ka tarbijate pankrottide arv kasvas 2024. aastal 8,5 protsenti (s.o veidi üle 72 000 üksikjuhtumi).
Ka krediidikindlustusandja Allianz Trade ootab 2025. aastal veelgi rohkem pankrotte, sealhulgas suuremat arvu tarbijate pankrotte.
Eriliselt mornid meeleolud valitsevad Saksamaa tööstuses, eeskätt töötlevas tööstuses, tõdeb Nius, mille andmete kohaselt on 2025. aasta osas peaaegu kaks korda rohkem pessimiste kui optimistlikumate väljavaadetega inimesi.
Eelmise aasta detsembris jätkas langust ka Saksamaa Ifo ärikliimaindeks, jõudes madalaimale tasemele alates 2020. aasta maist. Tänaseks on Saksamaa jõudnud olukorda, kus vaevalt möödub nädal, ilma et mõni tööstuskontsern teataks töökohtade vähendamisest.
Koondamistesse puutuvalt on kõige rohkem kannatanud Saksamaa töötlev tööstus ja ehitus. Kuigi HRI aruande kohaselt kasvas Saksa Liitvabariigi tööhõive möödunud aastal veidi, 46,1 miljoni inimeseni, ootab kontsern nüüd umbes 10 000 hõivatu vähenemist kuus.
HRI ei ole võimeline tuvastama ka märke Saksa tarbimise elavnemisest, kuna inflatsioon sööb sakslaste olemasolevat sissetulekut, hoolimata järk-järgult kasvavatest palkadest.
Turu uuringute keskuse Ipsos läbi viidud küsitluse kohaselt usub tänaseks vaid 38 protsenti sakslastest, et nende riik liigub õigel kursil.
Toimetas Adrian Bachmann