Otsedemokraatia poolest maailmakuulus Šveits, kavandab viia läbi referendumi, mis piiraks riigi rahvastiku 10 miljoni inimeseni 2050 aastani.
Hääletus leiab aset pärast seda, kui Šveitsi Rahvapartei (UDC) suutis koguda vaid üheksa kuuga 114 600 allkirja, ületades sedasi seadusega sätestatud kvoorumi miinimumi, mis nõuab rahvahääletuse läbi viimiseks 100 000 allkirja kogumist maksimaalselt 18 kuu jooksul.
Kui algatus kiidetakse rahvahääletus heaks, tagab see initsiatiivi autorite hinnangul, et Šveits säilitab "jätkusuutliku demograafilise arengu", piirates maailma ühe rikkaima riigi alalise elanikkonna arvu 10 miljonini järgmise 25 aasta jooksul.
"Ettepaneku kohaselt oleks Šveitsi valitsus kohustatud võtma vastu kiireloomulisi meetmeid niipea, kui riigi püsielanike arv ületab 9,5 miljoni piiri. Seda võiks teha muuhulgas näiteks sisserändajatele uute elamislubade väljastamise või kodakondsuse andmise keelu läbi.
Resolutsiooni vastuvõtmine rahvahääletusel tähendaks muuhulgas ka seda, et Šveits oleks sunnitud lõpetama oma kahepoolse vaba liikumise lepingu Euroopa Liiduga ja lahkuma ÜRO ülemaailmsest rändekokkuleppest.
Šveitsi rahvapartei juht Marco Chiesa sõnas, et referendum tagaks "meie kõigi turvalisuse, teenused ja heaolu" ning aitaks "säilitada Šveitsi väärtusi: sõltumatust, otsedemokraatiat, suveräänsust ja vabadust".
"Alates 2023. aastast elab meie riigis esimest korda üle 9 miljoni inimese," ütles Šveitsi rahvapartei rahvusnõunik ja fraktsiooni esimees Thomas Aeschi. "Eelmisel aastal sisenes meie riiki veel 98 851 inimest. Sellele lisandub veel üle 30 000 varjupaigataotleja."
Nagu ka teistes Euroopa riikides, on massiline sisseränne Šveitsi toonud erakonna sõnul kaasa "eluasemepuuduse ja kasvavad üürid, liiklusummikud teedel, ülekoormatud rongid ja bussid, koolide poolt pakutava hariduse taseme drastilise languse, vägivalla ja kuritegevuse suurenemise, elektripuuduse, sissetulekute stagneerumise inimese kohta, üha kõrgemad ravikindlustusmaksed, võlgades olevad sotsiaalteenused ning suurenenud surve maastiku ilule ja looduse säilitamisele".
Umbes kaks kolmandikku Šveitsi vangidest on välisriikide kodanikud, kusjuures suurima osakaaluga on nende seas alžeerlased.
Toimetas Adrian Bachmann