Kaadrid Sanija Ameti Instagrami postitusest.

Šveitsi roheliste tuntumate esindajate hulka kuuluv 32-aastane naispoliitik Sanija Ameti kasutas hiljuti lasketiirus käies märklauana neitsi Maarjat ja Jeesuslast kujutavat pilti. Seejärel avaldas ta asjaomase foto oma ühismeediakontol, täpsemalt: „Instagramis", teatas Ungari internetiväljaanne „Kuruc".

Rohepoliitiku „Instagrami"-postituse peale puhkes Šveitsi avalikkuses pahameeletorm, mis sundis Zürichi linna volikokku kuuluvat Šveitsi Roheliberaalise Partei poliitikut oma postitust kustutama.

Kaadrid Sanija Ameti Instagrami postitusest. Fotokollaaž: Objektiiv

Tulistaja palus avalikult vabandust, "kui tema tegu oli juhtumisi kedagi solvanud." Šveitsi internetiväljaanne „20 minuten" vahendas Ameti õigustust: tal olevat kaasas olnud ainult mingi kunstikataloog; sealt ta siis olevat märklauaks pilte võtnudki, süvenemata piltide sisusse.

Lasketiirujuhtumi kohta ajakirjanduses sõna võtnud Šveitsi kunstiajaloolased ja usundiloolased nimetasid Ameti käitumist vastutustundetuks. Nende sõnul pidanuks täisealine, ülikooliharidusega inimene juba ette andma endale aru, mil viisil selline käitumine paljude inimeste tundeid riivab.

„On selge, et siin saab olla ainult kaks võimalikku seletust, ja kumbki pole rahustav. Kui ta on täiearuline, siis teadis, et solvab oma selle teoga paljusid. Kui aga ei teadnud, siis pole normaalne. Roheliberaalide puhul võivad tõele vastata mõlemad. Seda halvem aga Šveitsile, et tal leidub ka selliseid poliitikuid," kirjutas „Kuruc".

„Vikipeedia" andmeil on Ameti pärit haritlasperest. Ta isa oli sotsialismiaegses Jugoslaavias bioloogiaõppejõud ja poliitik. Ameti ise õppis aastail 2011–2018 Zürichi ülikoolis õigusteadust, praeguse seisuga aga kirjutab Berni ülikoolis doktoritööd küberjulgeolekust.

„Kuruci" andmetel on Ameti usutunnistuselt muhameedlane, päritolult aga bosnialane.

„Kangesti tahaks nüüd küsida: mis saanuks, kui ta tulistanuks mitte Jeesust ega Maarjat, vaid näiteks Moosest või Muhamedi? Küsimus on retooriline, vastust teab igaüks ju niigi.," sedastas „Kuruc".

Toimetas Tõnu Kalvet