Endine europarlamendi saadik ja majandusteadlane Luis Garicano selgitab sotsiaalmeedias, miks tänase tehnoloogilise taseme juures tähendab taastuvenergiale üleminek ainult häda ning viletsust.
Loodusseadustest tingituna pole tänase tehnoloogilise taseme juures sajaprotsendine üleminek roheenergiale lähimate aastakümnete jooksul võimalik. Kui tahta puhast elektrit, siis selle tagab ainult tuumaenergia.
Detsembri alguses kadusid Euroopast nii tuul kui päike ehk saabus nõndanimetatud "dunkelflaute", mille tõttu hüppasid elektrihinnad kuni kakskümmend korda kõrgemale üle Euroopa. Hispaanias pidi valitsus selle tõttu näiteks piirama tööstuse energiatarbimist. Lubatakse, et sellised probleemid lahendavad tulevikus akud ja teised energia talletamise viisid, kuid see pole lähimate aastakümnete jooksul võimalik.
Inimesed kipuvad ajama segamini võimsuse (gigavatid; GW) energiaga (gigavatttundidega; GWh). Ühe gigavatine aku võib kõlada sama hästi kui ühe gigavatine tuumajaam, kuid akud kestavad tunde, samas kui tuumajaam töötab igavesti. Neljapäevase "tumeda seisaku" ajal toodab tuumajaam 96 gigavatti energiat, aga aku on selleks ajaks juba ammu kustunud.
Liitiumakud on mõeldud energia talletamiseks 2–4 tunniks, mis on sobiv lahendus päevase päikeseenergia talletamiseks öise kasutamise tarbeks. Mitmepäevase vajaduse katmiseks ei ole tegemist sobiva lahendusega. Energiaülemineku tarbeks on vaja teistsuguseid tööriistu ja üle tuleb vaadata samuti selle ajaskaala.
Näiteks Saksamaa elektritarbimise tagamiseks läheb vaja 2800 GWh tunni jagu akusid. See tähendaks 40 protsenti kõigist 2030. aastal toodetud maailma akudest. Tänane Saksamaa kava näeb ette, et selleks ajaks on riigis 52 GWh energia talletamise mahtu, mis tähendaks talvel umbes ühe tunni jagu elektrit.
Aga vesinik? Veelgi hullem lahendus. Vesinikku on 2030. aastaks võtta kahe GWh jagu, aga vaja läheb 16 300 GWh. Selline talletamismatemaatika ei tööta.
Milline on Euroopa varuplaan? Riikide vahelised elektriühendused. Kui Saksamaal on pime, siis võib-olla Hispaanias paistab päike. Paraku ühenduste rajamine nõuab 2030. aastaks poole triljoni euro ulatuses investeeringuid. Lisaks ainult ühe Saksamaa ühenduse rajamiseks läheb vaja 13 500 erinevat luba. Samal ajal teatas Norra, et see uute ühenduste rajamisega enam nõus ei ole.
Saksamaal oleks võimalik kahe miljardi euro eest taaskäivitada kolme aasta jooksul kaks tuumajaama, mille võimsus oleks kokku 2,7 GW. Kaheksa aasta jooksul oleks tuumajaamade hulka võimalik suurendada seitsmeni, mille võimsus oleks kokku 9,4 GW. See on usaldusväärne ja puhas energia, mida on võtta nii pimedas kui valges, tuulega ja tuuleta päevadel. Mõnikord on parimad lahendused need, mis on juba olemas.
Kuid tuumajaamade asemel kasutab Euroopa tagavaralahendustena söe- ja gaasielektrijaamasid. Paralleelse söe- ja gaasielektri tootmise võrgu käitamine on hirmkallis ja kliima hoidmise mõistes arutu lahendus.
Kui päike paistab, on päikesepargid tore elektritootmise lahendus, aga kui muul ajal tähendab see ennenägematult kõrgeid energiahindu, siis on tegemist energiapoliitika läbikukkumisega.
Energiamatemaatika on paraku lihtne: kui soovitakse puhast elektrit, siis tuleb ehitada tuumajaamu või peab toimuma tohutu hüpe energia talletamise tehnoloogia vallas. Hetkel näib, et Euroopa kavatseb jätkata söe ja gaasi põletamisega.
Füüsika ei hooli poliitikast.
Saksamaa taastuvelektri tootmine ja tarbimine
Energiakonsultatsiooniettevõtte Reveman Energy Consulting juht Staffan Reveman kirjutab sotsiaalmeedias:
"Saksamaal on paigaldatud taastuvelektri tootmisvõimsuseid 181 gigavatti, kuid nimetatud ajavahemikus tootsid need lahendused vahemikus 8,5 kuni 38 gigavatti. 19 kuni 45 gigavatti elektrit tootsid söe- ja gaasielektrijaamad. Samuti imporditi elektrit märkimisväärses mahus.
Ühes tunnis tekitas elektritootmine Saksamaal 14 000 kuni 29 000 tonni süsihappegaasi heitmeid.
Mitteteaduslik usutavuse kontroll kui sada protsenti elektrit oleks taastuv: kui seda muret hakata lahendama akudega, siis tuleks kuskil 80 tunniks seda talletada 50 gigavati ulatuses, mis tähendab kuskil 4000 GWh akude mahtu.
Saksamaal on ainult üks ettevõte, mis toodab akuelemente: CATL Tüüringi liidumaal. Nimetatud ettevõtte aastane tootmisvõimsus on 14 GWH, mis tähendab, et nimetatud ettevõte peaks tegema tööd 285 aastat, et katta Saksamaa elektrivõrgu vajadus. Need osutused on loomulikult täiest ebateaduslikud ja mõeldud ainult antud teemal mõtlema ärgitamiseks."
Kui Agora Energiewende andmetele toetudes arvutada, milline on keset Euroopat detsembris kõikide erinevate taastuvenergia allikate tootmisvõimsuste kasutegur, siis on see kuskil 13 protsendi ümber. Ehk vahemikus 4,7 kuni 21 protsenti.
Eesti kliimaministeerium lubab samas tuuleenergia osas: "Tuuleenergia arendamine on kulutõhus lahendus taastuvelektri tootmiseks Eestis. Selle kasutegur ehk tegeliku toodangu suhe teoreetilisse maksimumtoodangusse on vahemikus 25-40 protsenti maismaal ning 45-55 protsenti merel."
Päikesepaneeli kasutegur on terve aasta arvestuses ühes kuus keskmiselt 17 protsendi juures. (100 kW päiksepaneelide toodang ühes kuus on keskmiselt 17+ kWh.)
Toimetas Karol Kallas