Eile avaldatud Läänemere riikide ühise energiasüsteemi võimekuse analüüsi kohaselt ootab piirkonda ees viimaste aastate kõige keerulisem talv ning Eleringi juhatuse esimehe Taavi Veskimägi sõnul on riskid eeloleval talvel paljude tegurite koosmõjul oluliselt suurenenud.
Kuigi teadaolevaid elektri tootmise võimsusi on talveks piisavalt, on varu enneolematult väike ja riskid tootmisvõimsuste puudujäägiks varasemaga võrreldes suuremad, vahendab Postimees.
Niivõrd väikese varu põhjusteks toob analüüs sõja, elektrijaamade kütustega varustatuse, reservuaaride madalate veetasemete ja juhitavate elektrijaamade vananemise koosmõju.
Eleringi juhatuse esimehe Taavi Veskimägi sõnul on riskid eeloleval talvel paljude tegurite koosmõjul oluliselt suurenenud: "Kuna tootmisvaru võrreldes regiooni üksikute tundide tiputarbimisega on väike, võivad vähesed muutused gaasi kättesaadavuses, tuuma-, hüdro- ja tuuleenergia tootmises elektrisüsteemi tasakaalu regioonis oluliselt mõjutada."
Kuigi regionaalne elektribilanss on positiivne, jaotub elektri ülejääk riikide vahel ebaühtlaselt. "Väga oluline on koostöö riikide süsteemihaldurite vahel ja riikidevaheliste ülekandevõimsuste kättesaadavus. Samuti regiooni elektrijaamade hoolduste ja remontide üle riigi piiride koordineerimine. Üle riigipiiride koostöö on sellel talvel võti, hoidmaks tarbijatel tuled põlemas ja kodud soojad," lisas Veskimägi.
Kasvanud riskide maandamiseks on ka Eestis tehtud olulisi täiendavaid tegevusi. Valitsus on kehtestanud omaniku ootusena Eesti Energiale kohustuse tagada teatud elektritootmise võimsuste olemasolu, Kiisa avariireservelektrijaamadesse on varutud täiendavalt kütust, Põhjamaade süsteemihalduritega on sõlmitud täiendavate reservide vahetamise leping, Enefit Poweriga sagedusreservide hankimise leping.
Eleringi sõnul ollakse valmistunud ja vajadusel valmis erakorraliseks desünkroniseerimiseks Venemaa ja Valgevene elektrisüsteemist.
Toimetas Martin Vaher