Nasdaq Tallinna börsi juht Kaarel Ots kirjutab väga otsekoheselt, et praegused majandusprobleemid on peamiselt seotud varasemate halbade otsustega, mille eest vastutavad nii poliitikud kui ka keskpangad.
"Kui ettevõtte juhtkond langetab järjest halbu otsuseid, siis käivad tavaliselt alla tulemused ja usaldus ettevõtte vastu, rahastamine muutub kallimaks, ettevõtte väärtus kahaneb ja halvemal juhul lõpeb lugu pankrotiga," kirjutab Kaarel Ots Postimehes ilmunud arvamusloos. "Kui selliseid otsuseid teeb aga riigi juhtkond, siis algavad jutud "maksudebati avamisest". Tavaliselt juhtub see enne valimisi, kuid algust tehti juba varem, kui lauale tõsteti mõte kehtestada uus maks koroonavõitluses kaevatud augu lappimiseks." Ots osutab ka sellele, et siiani pole teada, kui suur koorem rahva rahakotile kanda võeti.
Ots toob välja, et elukalliduse tõusu põhjust peab otsima viimastel aastatel tehtud halbadest otsustest, kuigi see võib olla otsuseid teinutele ebameeldiv. "Samas kuuleb inflatsiooni põhjendusena valdavalt kõike muud peale globaalse tervishoiu- ja rahanduseksperimendi tulemust, millest ka Eesti osa võttis," märgib Ots ja toob välja, et tegelike põhjuste asemele tuuakse vabanduseks sõda, tarneahela probleemid ja ülekuumenenud majandus.
"Hämmastaval kombel ei pälvi erilist tähelepanu absoluutselt pretsedenditu keskpankade rahatrükk, mis sai erilise hoo sisse 2020. aastal, kui [koroonaga põhjendades] otsustati majandused seisma panna," on Ots kriitiline ja juhib tähelepanu sellele, et ajaloos ei ole teada mitte ühtegi juhtu, kus selline rahatrükk oleks lõppenud millegi muu kui pöörase inflatsiooniga. "Viimaste aastate popp "Usalda teadust!" loosung võiks tähelepanu juhtida ka lihtsatele majandusteaduse põhimõtetele," rõhutab börsijuht.
Ots suunab konstruktiivse kriitika noole ka rohepöörde suunas ja nendib, et "rohepöörde ebamäärane eesmärk, selle strateegiline läbimõtlematus ja laastav mõju riigi ja ettevõtete konkurentsivõimele, pika vaate ja igasuguse avaliku debati puudumine teeb silmad ette isegi koroona ebateaduse kummardamisele." Kuigi poliitikud räägivad, et Eesti peaks olema rohepöördes eesrinnas, rohepööret ei tehta majanduse arvelt ja püksirihma pingutama ei pea, on reaalsus teistsugune. "Mulle näib, et püksirihma peab koomale tõmbama küll enamik, kes selles majanduse deindustrialiseerimise tuhinas ellu jäävad," heidab Ots poliitikutele ette kahepalgelisust ja küsib retoorilise küsimuse – kust siis edaspidi rohepöördeks (ja kõigeks muuks) raha võetakse?
Lõpetuseks peab Ots vajalikuks algatada olulistel teemadel laiem avalik debatt, sest senised otsustajad ei suuda oma vigu tunnistada ega suunda muuta: "oleks ehk hea mõte avada debatt nende [oluliste teemade] lahendamise üle laiemalt kui vaid mõne teadjamehe ja valitsuse arvamus, sest see mõjutab meid kõiki."
Toimetas René Allik